Sõjakooli kursusele võeti tänavu kolm tütarlast

Kõrgema Sõjakooli põhikursusele esitas sisseastumisdokumendid 161 kandidaati, neist 71 läbisid katsed edukalt. Siseastumisel tuli kandidaatidel sooritada akadeemilise võimekuse test, üldfüüsiline test, inglise keele test ja läbida kutsesobivusvestlus. Lisaks pidid need, kes ei olnud teinud matemaatika (või füüsika) ja eesti keele riigieksamit, sooritama vastavad eksamid kohapeal, teatas kaitseväe peastaap.

"Arvan, et noorte huvi riigikaitse vastu on suurenenud," ütles Kõrgema Sõjakooli ülem major Vahur Murulaid. "Seda näitab ka käesoleva aasta kandidaatide tase, mis oli sel aastal tunduvalt kõrgem kui varasematel."

2009. aastal alustavale maaväe põhikursusele immatrikuleeritakse 37 ja õhuväe põhikursusele kaheksa kadetti. Õpinguid alustavate kadettide hulgas on ka kolm tütarlast.

26 vastuvõetut läheb kõigepealt ajateenistusse

Sel aastal oli esmakordselt võimalik kandideerida noortel, kes ei ole ajateenistust läbinud. 26 edukalt katsed sooritanud sisseastujat saavad õppima asuda järgmisel aastal pärast ajateenistuse läbimist.

Kõrgema Sõjakooli rakenduskõrghariduse tasemel ehk põhikursusel on ohvitseriks õppijatel võimalik valida maaväe või õhuväe õppesuund. Maaväe õppesuuna valijad saavad teha valiku jalaväe, side, logistika, õhutõrje, pioneeri ja suurtüki eriala vahel. Kolme aasta pikkune sõjakooli põhikursus annab värsketele maaväe ohvitseridele oskuse juhtida rühma ja kompaniid. Õhuväe õppesuuna valinud spetsialiseeruvad lennuväljaohvitseri ning radari- ja sideohvitseri erialale, õppetöö viiakse läbi koostöös Lennuakadeemiaga. Kolme ja poole aastase õppe läbinud õhuväe ohvitserid alustavad teenistust õhuväes. Kõik KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli lõpetajad saavad ühtlasi ka riigikaitseõpetaja kvalifikatsiooni.

Magistriõppes alustab õpinguid 12 kaitseväelast. Magistriõppesse kandideerimisel on vajalik kõrgharidus, omandatud sõjalise hariduse esimene aste või sellega võrdsustatud väljaõpe ning eelnev teenistus kaitseväes. Magistriõppe lõpetajad valmistatakse ette teenima staabiohvitserina ja sõjaaja pataljoniülemana. Kahe aasta pikkune keskastmekursus annab lõpetajatele sotsiaalteaduste magistrikraadi sõjalise juhtimise erialal.