Sõjakooli kadette ootab ees kaks nädalat lahinglaskmisi
Kõrgema sõjakooli lõpukursuse kadetid harjutavad koos Viru üksik- jalaväepataljoni ja Lääne kaitseringkonna ajateenijatega Ida-Virumaal Sirgalas rühma lahinglaskmiste planeerimist ja läbiviimist.
Sel nädalal korraldavad kõrgema sõjakooli kadetid lahinglaskmisi Viru üksik-jalaväepataljoni ajateenijatele. Kadetid planeerivad lahinglaskmisi ning viivad need seejärel ka ise laskmisi juhtides läbi, teatas kaitsejõudude peastaap Päevaleht Online'ile.
Viru üksik-jalaväepataljoni ajateenijate rühmaga koos lastakse tankitõrje raketikompleksidest MILAN ja miinipildujatest. Harjutatakse päevast ja öist lahinglaskmist ning lahinglaskmisi rännakul.
"Kadetid on oma ülesannete kõrgusel - nii lahinglaskmiste planeerimise kui ka läbiviimisega on nad hästi hakkama saanud," ütles kursuse läbiviija Kõrgema sõjakooli grupiülem kapten Kaido Lusik.
Järgmisel nädalal korraldavad kadetid Sirgalas lahinglaskmisi koos Lääne kaitseringkonna pataljoni ajateenijatega.
Õppuse eesmärgiks on anda kadettidele üksuse juhtimise kogemus reaalsele lahingusituatsioonile võimalikult lähedases olukorras. Saadud kogemusi ja oskusi saavad tänased kadetid kasutada hilisemas teenistuses üksuste väljaõppel ja välisoperatsioonidel.
Kõrgem sõjakool on kaitseväe ühendatud õppeasutuste koosseisu kuuluv Eesti ainus sõjaline kõrgkool. Põhikursuse lõpetavad kadetid omandavad kolme aastaga sõjalise kõrghariduse ning rühmaülema kvalifikatsiooni. Valida saab erinevate relvaliikide nagu jalaväe, tagateenistuse, side, pioneeriteenistuse, suurtükiväe ja õhutõrje vahel.
Kaheaastasel keskastmekursusel omandavad õppurid kompaniiülema ja noorem-staabiohvitseride oskused ning saavad vastava magistrikraadi.


























