SLÕL: “Kes on tundmatu heategija?”
Kirikuõpetaja ees laudadel lebavad suurte laelühtrite osad, kaks altariküünlajalga ja kaks väiksemat kolmeharulist küünlajalga. Pärast mullu 10. märtsi sissemurdmist kadusid need varad kirikust nelja tuule poole.
Jõhkrad kirikuröövlid olid ööpimeduses purustanud pühakoja peaukse alumise tahvliruudu ja sealtkaudu valvesignalisatsioonita kirikusse roninud. Vargad viisid kaasa kolmandagi suure laelühtri, Jeesuse kujuga krutsifiksi ja korjanduslaua koos korjanduskarbiga. Varastel läks ilmselt kiireks, sest maha jäeti lühtritelt lahtikangutatud küünlad ja elektrijuhtmed. Laest rippusid rootsudena alla ketid, kaks pingiridade kohal asuvat lühtrit jäid õnneks alles.
Kokku hindas muinsuskaitse röövitud varanduse hinnaks miljon krooni. “Ega tegelikult saagi kõike rahasse ümber arvutada,” ütleb õpetaja, “igal asjal on oma lugu, mis siia kirikusse sajanditega talletunud.”
Tundmatu heategija, kuid mitte varas
Üle aasta valitses röövitud kirikuvara saatuses teadmatus. Aeg-ajalt sai politsei vihjeid, et kirikuvara on Eestis ja Tallinnas. Eelmise kolmapäeva hommikul helistati äkki EELK konsistooriumist: “Tundmatu heategija tõi teie kiriku lühtrid ja küünlajalad tagasi. Kohe toome need autoga Jõelähtmesse,” räägib õpetaja Margus Kirja. Oma nime tundmatu konsistooriumile ei avaldanud.
Õpetaja usub, et kirikule vara tagasitooja pole ise varas ega varastega seotud. “Vargad oleksid ilmselt kõik tagastanud,” arvab õpetaja Kirja. Ja nad oleksid asjad Jõelähtme pastoraati toonud, mitte Tallinna viinud. Tõenäoliselt ostis too heategija varastatu ära, et see kogudusele tagasi saata.
Kirikuvalitsus pakkis tagasisaadud varanduse kolmapäevaks hoolikalt pappkastidesse. Omal ajal on samades kastides ilmselt piiskopi raamatukogu kolitud, sest kaste kaunistavad kirjad books ja Kõpp.
Ülestõusmispühadel küünlajalad üleval
Margus Kirja harutas kastid värisevate kätega lahti. Nendes oli kaks lühtrit, muidugi osadena. Lisaks kaks väikest kolmeharulist ja kaks altariküünlajalga. “Neid olin just 1999. aasta jõulude eel puhastanud,” meenutab õnnelik Kirja. Kohalik rahvas veel aasis, et just sellepärast varaste pilk nende peale langeski.”
Samad küünlajalad lubab õpetaja juba ülestõusmispühade jumalateenistuseks üles seada. Laelühtritega läheb aega, sest elektrijuhtmestiku lõhkusid kirikuvargad kahjuks ära.
Kirikuvarguse tavatu lahendus
”See on erakordne asi,” tõdeb Harjumaa muinsuskaitseinspektor Silja Konsa. “Kas hakkas kellegi südametunnistus piinama või ei saadud asju maha müüdud.” Politsei uurib asja edasi, kuigi osa lühtreid ja küünlajalgu on tagasi. Varastatud asju otsis ka Interpol, sest oli kahtlus, et need võidakse Venemaale müüa. Tagasitoodud kirikuvara on Konsa hinnangul heas seisus. “Terved, nende kallal pole vandaalitsetud,” kinnitab ta. See viitab, et vargad teadsid, mida ja kust varastavad. Ilmselt tellimustöö, sest muidu oleks varastatud kraam sattunud kas metallilattu või püütud seda hõlma alt edasi müüa. Kokku maksid Jõelähtme kirikust varastatud asjad umbes üks miljon krooni.
Umbes samasugune kirikuvargus oli 1997. aastal Saaremaal Valjalas. Siis varastati kirikust 19. sajandi pronks- ja messinglühter, mis aga paar päeva hiljem leiti. Vargad olid selle mõne kilomeetri kaugusele bussipeatuse lähedale maanteekraavi poetanud.
Allar Viivik
