Simmi diplomaadipassi juhtum: ministeeriumid süüdistavad üksteist

Välis- ja kaitseministeerium üritasid olukorra tekkimise eest süü just teise kaela ajada. Diplomaatiline pass tuleb nimelt seaduse järgi tagastada kuu aega, peale selle andmise aluse äralangemist. Seega oleks Simm pidanud passi kaotama juba 2006. aastal, kui temast sai ministeeriumi nõunik või hiljemalt peale töölt lahkumist 2008. aasta märtsis.

Esmalt uuris Päevaleht välisministeeriumist, kus korraldatakse Eesti diplomaatiliste passide väljaandmist ning tagasivõtmist, millisel kuupäeval nende registri järgi Herman Simm oma diplomaadipassi tagasi tõi. Ministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakov teatas, et see dokument pole neile kunagi tagasi jõudnud. „Herman Simmi diplomaatilist passi ei ole välisministeeriumile tagastatud ja hetkel on see kaitsepolitseiameti valduses,” rääkis Sudakov.

Samas aga toonitas välisministeerium, et passi tagasi võtmise oleks peale Simmi lahkumist pidanud nende meelest korraldama kaitseministeerium. „Igal diplomaatilise passi kasutajal on kohustus tagastada oma diplomaatiline pass tööandjale, kes selle passi talle taotles, ühe kuu jooksul pärast kasutamise aluse äralangemist. Välisministeeriumil ei ole mõeldav teostada järelevalvet teiste ametiasutuste kõikide diplomaatilise passi kasutajate töösuhte ja selle lõppemise kohta,” sõnas Sudakov viidates kaitseministeeriumi tegematajätmisele.

Kaitseministeerium aga süüd omaks ei võtnud, pannes vastutuse Simmi diplomaadipassi ebaseadusliku säilitamise omakorda välisministeeriumile. „Diplomaatiline pass on isikuttõendav dokument sarnaselt näiteks isikutunnistusele või Eesti kodaniku passile. Isikuttõendavate dokumendi seaduse alusel on isikud on kohustatud diplomaatilise passi Välisministeeriumile tagastama ühe kuu jooksul selle väljaandmise aluse äralangemisest arvates. Sellest kohustusest informeerib Välisministeerium dokumendi taotlejat diplomaatilise passi väljaandmise taotlemise vormil, millele taotleja annab allkirja,” sõnas kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juht Martin Jaško.

Tema sõnul pole kaitseministeeriumil seaduse järgi mingit kohustust tegeleda diplomaatiliste passide omamise või äravõtmise korraldamisega. „Seadus ei anna asutusele, kus dokumendi taotleja töötab, õigust ega pane kohustust dokumendi konfiskeerimiseks ega väljaandjale tagastamiseks,” ütles Jaško.

Päevaleht uuris kaitseministeeriumilt, kas neil on kinnitatud diplomaatilisi reisidokumente puudutav õiguslik kord, mille järgi toimub diplomaatiliste passide taotlemine ja äravõtmine selle ministeeriumi töötajatelt. „Sellist spetsiifilist korda või regulatsiooni selle teema käsitlemiseks ei ole. Isikut tõendavate dokumentide seaduses on konkreetses küsimuses kohustuste osas raskuspunkt selgelt dokumendi saanud isiku ja selle väljaandja vahel,” viitas Jaško jälle välisministeeriumi vastutusele.

Valitsuse otsusega anti Herman Simmile kui riigi volitatud julgeoleku esindajale tööülesannete täitmiseks diplomaatiline pass viimati 4. mail 2006 kehtivusega selle aasta 18 juulini. Seega käis Simm 2008. aastal juba pensionil olevana kuni kinni pidamiseni septembris ikka veel ringi Eesti vabariigi diplomaatilise isikutunnistusega.