Setud peavad täna Mikitamäel pidu ja valivad endale uue ülemsootska

Täna kogunevad Kagu-Eestis asuvasse Mikitamäe külla kõik edumeelsed setud, et maha pidada arvult juba seitsmeteistkümnes seto kuningriigi päev.

Setude praegune ülemsootska ehk kuningas Peko maapealne asemik Õie Sarv rääkis, et kuningriigi päev on setude jaoks väga oluline. „See üritus toimub kord aastas. Kuningriigi päeva traditsioon tekkis aastate eest soovist iga aasta koos laulda ja kokku saada,” rääkis Sarv. Enne kuningriigi päeva pidasid setud iga kolme aasta tagant laulupäeva.

„Naistele tundus, et kord kolme aasta tagant kokku saada ja laulda, et seda on ikka väga vähe,” lisas Sarv.

Lisaks meelelahutusüritustele, nagu võidulaulmisele ja asjadega kauplemisele, on kuningriigi päeval kavas valida setude jaoks tähtsatesse ametitesse järgmiseks aastaks ka uued ametnikud. Valimised toimuvad nii laulumeistri, õlle-veinimeistri, pillimängija, leiva- ja pirukaküpsetaja, sõirategija, käsitöölise, vägi- ja kalamehe, tantsija ning handsaajaja ametisse.

Muresid jagub

Toimub ka setude maapealse juhi valmimine. Õie Sarv polnud eile valmis reetma saladust, kas laseb setudel oma kandidatuuri üles seada või mitte. Reglemendi järgi peab kümme setut saama nõusse võimaliku sootska kandidaadi, kes hakkab ühes teiste kandidaatidega omavahel mõõtu võtma ja püüab antavate lubadustega valijatele meele järele olla. Valimisprotseduur on ääretult lihtne. Nimelt seisavad lõpuks sootska kandidaadid kõrvuti pukkide peale ja kelle ette tekib pikim inimsaba, see ongi järgmine sootska.

Praegusest setude olukorrast rääkides ütles Sarv, et muresid, mis lahendamist vajavad, on küll ja küll, kuid suurim mure on endiselt inimeste lahkumine. „Siiski aasta-aastalt on üha enam inimesi, kes avastavad enda jaoks tähistaeva ja saavad maal elamise võludest aru,” lisas Sarv.

Kui Eestis peetakse setusid eestlaste etniliseks rühmaks, siis alles hiljuti, 17. juunil tehti Vene Föderatsiooni valitsuse otsusega Venemaa väikesearvuliste rahvuste nimekirja muudatus ning sinna kanti ka setud.

„Meie ise peame ennast juba mõnda aega eraldi rahvaks ja selle küsimuse on läbi arutanud ka seto kongress. Teate, iga inimene ja riik võivad arvata nii, nagu nad tahavad. Oluline on ju see, mida me ise arvame ja tunneme,” rääkis Sarv.