Küll aga on selge, et arhiiv hakkab asuma Tallinna ülikooli uues, praegu ehitatavas õppehoones, kus avatakse ka Lotmani-nimeline semiootikakeskus.

Riigikogu liige Mihhail Lotman avaldas müügitehingu üle rahulolu, sest esiteks on tagatud arhiivi säilimine Eestis, teiseks pole selle ostmiseks kulutatud maksumaksja raha.

1993. aastal, pärast Juri Lotmani surma päris tema kirjavahetuse, arhiivi ja raamatukogu semiootikust poeg Mihhail Lotman, kes on alates1990. aastate keskpaigast pidanud arhiivi tuleviku üle läbirääkimisi.

Esmalt soovis arhiivi endale Tartu ülikool, kelle eestvedamisel arhiiv korrastati ja osaliselt süstematiseeriti. Ajakirjanduses on räägitud ka Lotmani kõnelustest Ameerika Hooveri instituudiga, mis olevat olnud nõus pakkuma kaks miljonit krooni.

Pressiteate kohaselt müüb Lotman arhiivi Eesti semiootikavaramule hinnaga, mis põhineb sõltumatul rahvusvahelisel ekspertiisil. Eraannetustest rahastatava tehinguga kaasnevad ka Juri Lotmani ja tema abikaasa Zara Mintsi teoste autoriõigused.