Selge signaal: euroraha tuleb pigem aastal 2011

Peaminister Andrus Ansip kohtus eile Brüsselis Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Joaquín Almuniaga, kes soovitas Eestil eurotsooniga ühinemiseks valida turvalisem ajakava ehk seada tähtajaks 1. jaanuar 2011.
„Almunia kinnitas, et liitumise eesmärgi seadmine on kindlasti iga riigi enda teha. Samas jah, ta arvas, et pikem ettevalmistusaeg annab rohkem kindlustunnet. Varajase hindamise juures on ka oht, et tulemus ei vasta soovitule, nii nagu näiteks juhtus Leedus,” ütles Ansip Päevalehele.

Kuid Ansip ei välistanud, et valitsus võib olukorda arvestades tellida Euroopa Liidu instantsidest varajasema eurotingimustele vastamise hindamise.
„Liitumine on iga riigi enda otsustada, nagu ka see, milliseid sihte seada ja milliseid riske sellega võetakse,” märkis Ansip, lisades, et valitsuses alles kavatsetakse alustada diskussiooni selle üle, kas seada liitumise eesmärgiks 1. juuli 2010 või 1. jaanuar 2011. „Aga sellega tuleb nõustuda, et praegu on määramatust palju. Poole aasta pärast on seda kindlasti vähem,” rõhutas ta.

Ansip sõnul koges ta kohtumisel komisjoni igakülgset toetust Eesti püüdlusele liituda eurotsooniga võimalikult pea.
„Almunia toetab Eesti püüdu liituda eurotsooniga niipea kui võimalik. Ka tunnustas ta Eesti soovi täita kõik liitumiseks vajalikud kriteeriumid. Igasugune jutt kriteeriumite painutamisest ühes või teises kohas töötab liitumisele pigem vastu,” lausus peaminister. Ansipi sõnul toimus kohtumine heas konstruktiivses õhkkonnas ning kestis rohkem kui tund aega.



Euro tuules tulevad uued eelarvekärped

Peaminister Andrus Ansip viitas eile selge sõnaga, et valitsus peab arvatavasti veel kord hakkama selle aasta eelarvet kärpima.
Vastasel juhul võib ohtu sattuda praegu Eesti jaoks kõige pingelisem eurokriteerium, mille järgi valitsussektori defitsiit ei tohi ületada kolme protsenti SKT-st.

„Kõige suurem töö tuleb teha ikka Eestil endal. Nii inflatsiooni kui ka avaliku sektori defitsiidi kriteeriumite täitmine ei saa olema lihtne,” lausus valitsusjuht.
„Võtame näiteks töötukassa defitsiidi. Soovitasin sügisel töötukassa nõukogul juba esimesest jaanuarist tõsta maksete määra, kuid selle asemel otsustati seda teha alles esimesest juulist. Nüüd on siis tagajärg käes,” mainis ta viitega hoogsalt kasvavale miinusele töötukassas.