Seagripp tapab hingamisteede kaudu

Kopsupõletik pole siiski mitte üksnes seagripi kuri kaasnähe. „Nii hooajalise gripi kui uue gripi ehk seagripi viirused põhjustavad inimesel hingamisteede kahjustuse,” ütles Linnamõisa perearstikeskuse perearst Katrin Martinson Päevaleht Online’ile.

Arsti sõnul võivad hingamisteede viirushaigused, sealhulgas ka gripp, põhjustada mitmesuguseid tüsistusi – lisaks kopsupõletikule ka südamelihasepõletikku, keskkõrvapõletikku, põskkoopapõletikku ja teisi sarnaseid haigusi.

Kuidas gripp tüsistuse tekitab?

Katrin Martinsoni sõnul on gripi algus tavaliselt äge – enesetunne muutub halvaks, tekivad väsimus, pea- ja lihasvalu, kuiv köha, sageli kõrge palavik ja vähene nohu. „Tavaliselt piirdub kahjustus nina, neelu, kõri ja hingetoru kahjustusega, kuid mõnikord võib kahjustus ulatuda ka bronhidesse ning kopsukoesse ja sel juhul on tegemist gripiviirusest tingitud kopsupõletikuga,” rääkis Martinson.

 „Tavaliselt on sel juhul haiguse kulg raske, palavik kõrge, köha intensiivne, valulik, võib esineda veriköha ja hingamisraskust,” lisas ta.

Kuidas aru saada, et gripp on arenenud kopsupõletikuks?

„Tavaliselt on köha tugev, köhides esineb rindkeres valu, võib olla hingamisraskust ja verist sekreeti köhides,” selgitas Martinson. „Kopsupõletiku tekkimise korral on tavaliselt haiguskulg raske, palavik ei taandu esimeste haiguspäevade järgi või tekib palaviku teistkordne tõus peale seisundi esialgset paranemist.”

Kuidas kopsupõletikku ravitakse?

Katrin Martinsoni sõnul ravib kopsupõletikku arst ja tavaliselt kasutatakse antibiootikume ja/või viirusevastaseid ravimeid. „Koduste vahenditega saab end samuti aidata - olulisim on palju vedelikku juua, leevendada valu ja palavikku paratsetamooli vm. valu- ja palavikuvastaste ainetega, kasutada rögalahtisteid, ninahingamist parandavaid ravimeid. Tähtis on anda kehale paranemiseks aega ja võimalust - tuleb kindlasti jääda koju ning puhata,” lisas arst.

Millised tüsistused peale kopsupõletiku on veel (elu)ohtlikud?

Katrin Martinsoni sõnul võib imikutel tekkida kõrge palaviku ja vähese joomise tõttu suhteliselt kergesti organismis vedelikupuudus, mis võib olla ohtlik. Kui aga inimene põeb mõnda kroonilist haigust, siis võib gripp haigusseisundit veelgi halvendada.

„Ravimeid, mis on määratud varasemalt püsiraviks (näiteks vererõhuravimid jne) tuleb ka gripipõdemise ajal korralikult tarvitada,” rõhutas Martinson.