SDE: kümme sobimatut jänesehaaki kultuurivaldkonnas

Kultuuriminister Laine Jänes on oma ametisoleku ajal suutnud läbimõtlemata reformikavade ja võhikliku personalipoliitikaga juba põhjustanud eesti kultuurielule korvamatut kahju. Lühike loend ministri fopaadest, mis peaks olema valitsusjuhile selge signaal, et minister tuleb välja vahetada:

1. L. Jänes käis välja ERSO läbimõtlemata reformi, mille ettevalmistamisse ei kaasatud ERSO juhti Andres Siitanit ja keeldus enam kui pool aastat kohtumast ERSO direktoriga ning asus Siitanit kangutama pärast avalikku kriitikat ministri aadressil.

2. L. Jänes avalikustas konfidentsiaalse lepingu Neeme Järviga, üritades esile kutsuda avalikku vaenu Eesti ühe kuulsaima kultuurisaadiku vastu kogu maailmas.

3. L. Jänes tuli välja täiesti läbimõtlemata ning asjaosalistega läbi arutamata maakonnamuuseumide ühendamise kavaga, mis pälvis kultuuriavalikkuse üksmeelse vastuseisu, vallandades reformikava kritiseerinud Läänemaa Muuseumi direktori Rea Rausi.

4. L. Jänes vallandas Mahtra muuseumi direktori Tiia Schmitte kaebekirja alusel, mida T. Schmittele ei näidatud ega küsitud T. Schmitte seisukohta.

5. L. Jänese initsiatiivil kuulutati 2010. aasta kevadel välja Järva Muuseumi direktori konkurss, millest direktori kohusetäitja Valev Väljaots sai teada eelmisel õhtul. Direktor määrati edasi kohusetäitjaks, et temast oleks võimalik päeva pealt vabaneda. Samasuguste võtetega üritati vabaneda Võru Muusemi direktorist Siiri Toomikust. Nüüd on hammasrataste vahele jäänud arhitektuurimuuseumi looja ja senine direktor Karin Hallas-Murula.

6. L. Jänes oli teadlik, et riigikontroll juhtis juba mõnda aega tagasi tähelepanu riigi raha ulatuslikule raiskamisele läbi Eesti Kontserdi tegevuse seoses Peterburi Jaani kiriku rekonstrueerimisega. Aivar Mäe juhtimisel võeti riigile 20 miljonit krooni jagu lisakohustusi.

7. L. Jänese sõbra Jüri Leiteni kinnitamisel Eesti Kontserdi direktoriks võeti konkursi tingimustest maha kandidaadi kõrghariduse nõue, tekitades ühele inimesele suunatud konkursi.

8. L. Jänese korraldusel katkestati 2006. aastal sõlmitud 5-aastane tööleping Vene Teatri kunstilise juhi ametisseasumiseks professor Mihhail Tšumatšenkoga. 1,5 aasta jooksul nägi valgust 18 menukat uuslavastust. Samal ajal teatrile suured remondivõlad tekitanud teatri direktoril Marek Demjanovil lasti puhaste paberitega lahkuda. Direktorikonkursi võitis raudteeinstituudi haridusega Irina Ossinovskaja, kelle abikaasa oli reformierakonna rahastaja, ärimees Oleg Ossinovski. Peatselt nõudis Irina Ossinovskaja kunstilise juhi vabastamist. M. Tšumatšenkot Jänes talle omasel viisil jutule ei võtnud, vaid tegi ettepaneku lahkuda omal soovil.

9. L. Jänes otsustas 2009. aasta märtsis vabastada SA Ugala Teater esimehe kohalt Jaak Alliku. Ühtegi põhjendust ei toodud, Jaak Allikuga ei räägitud, vabastamine tehti teatavaks kirjalikult. Eesmärk oli vabastada teatrijuhi kohalt Peeter Tammearu, kes oli alates 2002. aastast Ugalat nii finantsiliselt kui ka kunstiliselt edukalt juhtinud. Uueks nõukogu esimeheks sai kantsler S. Sukles. Tagajärjeks kujunes teatrikülastajate arvu suur vähenemine, mis jätkub siiani.

10. L. Jänes jagas 2010. aasta algul teatritele „projektirahadena“ ministeeriumile eraldatud kompensatsiooni seoses teatripiletite käibemaksu määra suurenemisega. Projektikonkurssi välja ei kuulutatud ja komisjoni ei moodustatud, summa teatas teatritele teatrinõunik. Umbes miljoni krooni võrra teistest enam määrati raha Vene Teatrile ja Ugalale, kelle eelarvetesse oli ministeerium oma kaadriotsustega augu tekitanud. Vanemuine sai 2,4 miljonit, kuna ta peab oma tuludest katma Aivar Mäe poolt 2003. aastal seadusevastaselt võetud 35-miljonise võla. 2011. aasta eelarveprojekti on Ugala, Vene Teatri ja Vanemuise eelarve suurendamine juba sisse kirjutatud - edukalt ning palju suurema koormusega töötavate ning korralikult juhitud teatrite arvelt.

Laine Jänese suurim viga on, et ta peab kogu eesti kunstnikkonda oma alluvaiks, mitte kolleegideks ja suhtleb nendega just selliselt.