Savisaar: Eesti kannab holokausti eest kaasvastutust

„Vale ja silmakirjalik oleks väita, et eestlastel ei ole selle kõigega midagi pistmist ja mõrvatööd tegid siin ainult sakslased,“ ütles Savisaar täna endise Patarei vangla värava lähistel Prantsusmaalt Tallinnasse toodud ning seejärel hukatud juutide mälestuseks püstitatud mälestuskivi avamisel.

Savisaar meenutas, et juba detsembris 1941 kandsid saksa okupatsioonivõimud Tallinnast Berliini ette: Eesti on juudivaba!

„Konvoi number 73 tõi 1944. aasta suvel Tallinna Patarei vanglasse ligikaudu 300 juuti Prantsusmaalt. Neist üheksa kümnendikku hukati nende hallide müüride varjus,“ ütles Savisaar.

„Need on valusad mälestused. Me ei tohi unustada kuritegelikke režiime ja nende ohvreid. Ainult nii saame me tagada, et mistahes rassismi või sotsiaalutoopia õudused ei korduks,“ lisas ta.

Savisaar meenutas, et 1925. aastal osutus Eesti esimeseks riigiks maailmas, kus juudi vähemus omas kõiki kodanikuõigusi ning eriõigusi oma rahvusliku identiteedi säilitamiseks.

Kultuurautonoomia seaduse kohaselt said rahvusvähemused õiguse riigi toel emakeeles haridust saada ning ise oma haridus-, kultuuri ja usuelu korraldada. Toona elas Eesti Vabariigis 4045 juudi rahvusest kodanikku.

„Tänapäeval on juudi kogukond küll sõjaeelsest väiksem, kuid nende seas on Eestis üldiselt tuntud ja armastatud inimesi,“ rõhutas Savisaar.

1942. aasta märtsist 1944. aasta augustini lähetati Pariisi lähedasest Drancy koonduslaagrist 78 ešeloni enam kui 62 000 Prantsusmaal elanud juudiga Poola territooriumil asunud koonduslaagrisse, enamasti Auschwitzi.

Ainult üks ešelon, nn „konvoi nr 73“ 878 mehega saadeti 15. mail 1944 Kaunasesse ning osa neist, umbes 300 meest, edasi Tallinnasse.

Mälestuskivi avamine sai võimalikuks tänu assotsiatsiooni „Konvoiga nr. 73 deporteeritute lähedased ja sõbrad“ ja Shoah Mälestusfondi toetusele ning Tallinna Linnavalitsuse abile.