Sandra Sillamaa: Paabel teeb ehedaid asju

 •• Millist muusikat Paabel teeb?

Mina õpin pärimusmuusikat ja meil on algkoosseisus neli džässimuusikut. Muusikaliselt teeme kõike! Seda, mis meeldib ja mida ka ise kuulame. Oleme tituleerinud ennast pärimusfusiooni esitajateks, sest sinna alla saab eri žanreid paigutada.

•• Miks mitte teha pärimusmuusika asemel massidele peale minevaid tümpsuvaid raadiohitte ning asendada näiteks torupillisoolo diskotaustaga?

Sellepärast, et meile ei meeldi diskohitid. Popmuusika on lahe, kui seda hästi tehakse. Eestis on asjalood pigem piinlikud. Aga miks teha pärimusmuusikat – need lood on säilinud sadu või isegi tuhandeid aastaid. Midagi ju nendes on, kui nad on nii kaua vastu pidanud. Järelikult peab neid edasi mängima.

•• Kui vabalt on võimalik pärimusmuusika piiridega mängida, et mitte juurtest kaugeneda ja n-ö halvaks popiks minna?

Need lood, mida meie kavasse võtame, olen ise võtnud arhiivilindistustelt. Olen uurinud palju tausta ja õppinud torupillitraditsiooni otse vanadelt meistritelt. Paabel teeb ehedaid asju. Kuidagi tuleb tunnetada, et piiridega mängides ei läheks lugu läbuks ära ega vägistaks pärimusmuusikat. Kui panna pärimusmuusikale trummid ja bassid taha, ongi halb popp käes. Õige pärimusmuusika on see, kui sa tead, mis muusika taga on ja kust see tuleb.

•• Kas pärimusmuusikal kui žanril on üldse piire?

Viimasel ajal eristatakse pärimusmuusikat ja rahvamuusikat. Pärimusmuusika on need vanad arhiivilindistustelt saadud lood ja rahvamuusika see, mida prae­gu kuulatakse ja tehakse. Võib öelda, et Paabel teebki pärimusmuusikat rahvalikuks.

•• Eelmisel plaadil „Küüni täitmise lood ja laulud“ tegi Paabel koostööd Märt Avandiga. Teatrilavastusele muusika kirjutamine on ära proovitud... Millised on tulevikuplaanid?

Märt Avandi vahetame Arno Tamme (bändi laulja ja kitarrist – toim) vastu välja! Plaanis on varsti hakata kolmandat albumit tegema. Praegu teeme uusi lugusid ja harjutame kava sisse.  Järgmise aasta suurüritus on üliõpilaste laulu- ja tantsupidu ehk Gaudeamuse projektis osalemine.

•• Mis eristab Viljandi pärimusmuusika festivalil esinemist tavalisest kontserdist?

Publik on päris erinev, selline vabam ja positiivne. Minnes täiesti võõra publiku ette, ei tea kunagi, kuidas inimesed reageerivad. Folgile tulevad külastajad, kes on esinejaid varem kuulanud ja enamik mitu aastat kohal käinud. Neile meeldib pärimusmuusika. Fiiling on väga mõnus, kui inimesed tulevad ja naudivad.

•• Keda laupäeval (täna — toim) kuulama soovitad minna?

Kindlasti Paabelit, rootslaste Ale Möller Bandi ja poolakate Janusz Prusinowski Triot.

Folgi nädalavahetus tuleb kirju

•• Välismaiste rütmide sõber leiab Viljandi pärimusmuusika festivalilt mitmekülgse maius­palade assortii. Valik on lai: Alpi tantsumuusikast noormuusikute kollektiivi Alpin Ramblaz esituses kuni tuliste Kuuba rütmideni Ha­ba­na Son Clubi veteranartistidelt.

•• Need folgilised, kel jäi eile vaatamata õhtu nael, purjevarjuteater Viljandi järvel koos Svjata Vatraga, jõuavad täna veel Kaevumäele tulefolki nautima. Samuti on viimane võimalus nautida Tantsuteatris keevaliste hispaanlaste flamenkotrupi Puerto Flamenco põrandalaudu raputavat etteastet. Nüüdisaegsema reggae-seguse muusika armastajaid ootab samal ajal Kultrahoovi puusi hööritama Bashment.

•• Homme lõpetab festivali lustlik Untsakate kontsert.