Salaja kokkuveetud lumehunnikud ähvardavad uputusega

 
„Krundi omanik Arco Investeeringute AS soovib teada, millistel alustel ladustatakse tänavatelt koristatud lumi Narva mnt 67 krundile. Vastav kokkulepe selleks puudub,“ kirjutas ettevõtte projektijuht Uko Paasik Tallinna linna kommunaalametile läkitatud kirjas.

Linna ja firma esindajad kohtusid ning selgus, et linn siiski Tivoli krundi lumehunnikutes süüdi pole. Nimelt vedasid linna tellitud autod lume kõnealuse krundi kaudu järgmisele maalapile, kus linnal oli vastav kokkulepe.

Rõõmsalt vuravad lumekoormatega autod aga andsid idee mitmetele firmadele, kes ise kuhjuva lumega hädas. Nii ladustatigi salaja ka Arco krunt lund otsast otsani täis. „Meile teadaolevalt on sinna lund lasknud vedada erinevad kaubanduskeskused oma parklatest ning nimetatud tegevus on selgelt olnud omavoli ja eraomandi jäme rikkumine,“ kirjutas Uko Paasik.

Mis firmad täpselt Arco krundile oma lund vedasid, pole veel teada. „Püüame välja selgitada, kes need olid, kuid ega lumel silti küljes pole,“ ütles Arco Investeeringute ASi turundus- ja kommunikatsioonidirektor Andres Kraas.

Praegu pole veel ka teada, millised nõuded firma loata lumevedajatele esitada võib, sest pole teada, kas ja milliseid probleeme lumi esile kutsub. "Keegi ei tea, kas sulades hakkab ikka kõik see vesi mere poole voolama, aga teisel pool krunti asub ju elurajoon," selgitas Kraas võimalikku üleujutusohtu.

Tõsi, praegu enam omavolitsejad Arco Investeeringute krundile lund vedada ei saa, kuna koostöös linnaga pandi kinnistu sissesõidutee ette tõkkeks betoonplokid.

Haldusfirma: linn ei anna võimalust lund ära vedada

OÜ Linden Varahaldus juhataja Ülari Tiits leiab, et linn jätab ühistud ja varahaldusfirmad hätta, kuna annab käsu lumi ära koristada, kuid ei paku kohta, kuhu see ladustada.  „Lund ei ole lihtsalt kusagile vedada,“ rääkis 15 kesklinna ühistut haldava firma juht Tiits ja lisas, et kõik seni kasutatud platsid on juba täis või küsivad lume ladustamise eest soolast hinda.

Linna hoolimatust näeb Tiits kogu lumekoristuse organiseerimises. „Linn on tellinud teede puhastamise teenuse, aga mitte lume äravedu. Sahk tuleb ja lükkab lume lihtsalt kõnniteedele, mille puhastamine on majaomaniku või ühistu kohustus. Öelgu parem kohe ära, et meie peame maksma selle eest, et lumi ka sõiduteedelt ära viidaks,“ rääkis haldusfirma juht ja tõi näiteks Kaupmehe tänava.  „See on nii kitsas tänav, et seal peab kindlasti lume ära vedama, aga linn saadab ikka ainult saha peale,“ märkis Tiits ja lisas, et sahk paiskab lume kõnniteele, kus ühistu peab ise vaatama, kuidas linna määrust täita ja lumekoristusega toime tulla. Kuid see pole kerge. „Linn ei ole organiseerinud kohta, kuhu lumi panna,“ nentis Tiits.

„Suhtluses ühistutega on linn võtnud positsiooni, et tema keelab, käsib, poob ja laseb: me hoiatame, me nõuame, me käsime,“ rääkis Tiits. „Aga kui vaadata peale lumekuhjade probleemi ka olukorda jääpurikatega, siis kuidas me saame seda kohe käsu peale lahendada, kui absoluutselt kõigis tõstukitega firmades on 4 päevane järjekord?“ küsis ta.