Saks: lapsevanemad ei muretse piisavalt Interneti-ohutuse pärast

"Andmetest lähtuvalt peaksid meie lapsevanemad oma võsukeste pärast väga mures olema. Kuid kahjuks näitas vanemate hoiakutele keskendunud uuring, mis avalikustati läinud aasta lõpus, et 60% meie vanematest ei muretse, et lapsed võiksid Interneti vahendusel muutuda kiusamise ohvriks, 47% ei muretse, et lapsed näevad pornot või vägivaldset materjali, 62% ei muretse, et laps võiks anda välja isikuandmeid, kuigi üle viiendiku vanematest pole seda otseselt keelanud," viitas Lastekaitse Liidu president pressiesindaja vahendusel.

Saks lisas, et pooled vanematest tunnistavad, et nad ei tea, mida nende lapsed Internetis teevad. "Mõneti on see seletatav sellega, et pole haruldased juhtumid, kus arvuti ja Interneti kasutamise tehnilised oskused omandasid lapsed enne vanemaid, aga ohtusid nad ei taju, nagu kinnitavad ka hiljuti avalikuks tulnud juhtumid, kus noorte naiivsust kuritarvitatakse. Siit ka üleskutse lapsevanematele ning õpetajatele, et nad räägiksid lastega," lisas Euroopa Parlamendi liige.

"On väga tähtis, et Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu koostöös loodi detsembris turvalisema Interneti programm, mis näeb ette 55 miljoni euro eraldamist aastatel 2009-2013, selles programmis osaleb 21 riiki, nende seas ka Eesti. Samuti on selle teemaga Eestis aktiivselt tegelenud Lastekaitse Liit, kes veebikülje www.peremeedia.ee vahendusel online-riske tutvustab. Ka on meil sel aastal plaanis koolitada välja inimesed, kes hakkaksid haridusasutustes laste teadlikkust tõstvaid üritusi läbi viima. Lisaks arutati läinud nädalal Euroopa Parlamendis laste seksuaalset ärakasutamist ja lapsporno teemat ning kutsuti üles liikmesriike ratifitseerima Euroopa Nõukogu vastavat konventsiooni, see üleskutse kehtib ka Eesti kohta, ning karmistama seadusandlust Internetis sooritatud seksuaalsete kuritegude eest. Kõik need asjad kokku näitavad, et Euroopa tasandil on aru saadud probleemi tõsidusest," lisas Saks.

Eurobaromeetri andmetel on Eestis 31 protsenti 6-14aastastest Interneti vahendusel puutunud kokku norimise, inetute sõnadega sõimamise ja kiusamisega, samal ajal kui Euroopa Liidu keskmine on 15-20 protsenti. Keskmisest rohkem on meie noored tundnud ennast häirituna Interneti jututoas või suhtlusprogrammis võõrastega kokkupuutel ning sagedamini võõrastega silmast-silma kohtumas käinud.