Sakala keskuse omanik lükkas lammutamise algusaja edasi

Sakala keskuse omanikud lükkasid eelmisel nädalal sajad inimesed meeleavaldusele toonud keskuse lammutamise kava edasi kuni kultuuriministri ettepanekute saamiseni.

“Loodame ministriga lähiajal kohtuda ning võimalikud edasised arengustsenaariumid läbi arutada,” ütles AS-i Uus Sakala nõukogu liige Tõnis Haavel.

Haavel ei osanud eile veel öelda, kas ehituse alustamisega viivitamine võib ettevõttele ärilist kahju põhjustada ning kas selle eest ka hüvitist nõutakse.

Kultuuriministeeriumi avalike suhete nõuniku Katrin Arvisto sõnul võib ministriga ettepanekute arutamine toimuda kõige varem sel reedel. Brüsselis viibinud minister Raivo Palmarul polnud eile võimalik teemat kommenteerida.

Pärast reedest meeleavaldust ja loomeliitudega kohtumist palus Palmaru linnalt abi lammutamise edasilükkamiseks.

Teavet rikkumise kohta pole

Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul sai linnavalitsus kätte kultuuriministri kirja, kus taot-leti keskuse lammutamise peatamist pooleks aastaks.

“Paraku ei näe ehitusseadus ette juba välja antud ehitusloa peatamist,” ütles Jäppinen. “Haldusmenetluse seadus lubaks seda peatada, kui tegemist oleks olulise rikkumisega või sarnaste uute asjaoludega, kuid selle kohta pole infot.”

Möödunud reedel ütles kohaliku omavalitsuse üle järelevalvet tegev Harju maavanem Värner Lootsman, et tema ei ole Sakala osas järelevalvet alustanud, sest keegi pole seda taotlenud. Eile sai Harju maavalitsus sellise taotluse projekteerimisfirmalt AS ETP Grupp.

“Maavalitsus saab teostada järelevalvet üksikakti üle, kuid hetkel me veel ei tea, kas lammutusluba oli üksikakt,” ütles maavanema pressiesindaja Marit Valge. “Küsime ülejäänud dokumente nii Tallinna linnavalitsuselt kui ka Sakala keskuselt ja pärast seda otsustame, kas maavanem saab alustada järelevalvet.” Selgus peaks saabuma nädala lõpuks.

Praeguse seisuga pole Sakala keskuse lammutusluba tänu piirkonna üldsõnalisele detail-planeeringule mitte millegagi vastuolus. Tallinna linnaplaneerimisameti ehitusjärelevalve teenistuse direktori Rain Seieri sõnul käsitleb 2000. aastal kehtestatud ning 2004. aastal osaliselt kehtetuks muudetud Sakalat puudutav detailplaneering keskust kui lihtsalt olemasolevat hoonet.

“Selles planeeringus pole öeldud, mida tuleks keskusega teha. Just seda asjaolu ongi arendaja ära kasutanud,” osutas Seier, kes andis AS-ile Uus Sakala seepärast tänavu oktoobris ka lammutusloa. “Planeeringusse on joonistatud vaid selle hoone olemasolev situatsioon, kuid pole kirjeldatud, mis seda ootab – kas lammutamine või midagi muud.”

Lammutusloa taotluse andis Uus Sakala sisse tänavu aprillis ning juulis esitatud eskiisi alusel väljastas Tallinna linnavalitsus 25. oktoobril keskuse osalise lammutusloa. Varem olid sellele otsusele oma õnnistuse andnud nii Tallinna kultuuriväärtuste amet kui ka muinsuskaitseamet.

Segadus Sakala keskuse ümber

Sündmuste kronoloogia

praegusest alates

10. november 2006: loomeliitude ja kultuuriminister Raivo Palm-aru kohtumisel lubab Palmaru asuda Sakala allesjäämist toetama ning paluda linnavalitsuselt keskuse lammutamise peatamist pooleks aastaks.

Tallinna halduskohus otsustab mitte arutada Eesti arhitektide liidu päev varem esitatud kaebust, et keelata Sakala keskuse lammutamine. Samuti ei rahulda kohus MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn kaebust keskuse ehitusloa tühistamise ning hoone muinsuskaitse alla võtmise kohta.

Tallinna linn lepib AS-iga Uus Sakala kokku, et keskuse lammutustöid ei alustata ning ühtlasi hakkab linn olukorra lahendamiseks osapooltega läbirääkimisi pidama.

25. oktoober 2006: linn annab AS-ile Uus Sakala keskuse lammutusloa. Lammutada tohib saaliosa, Rävala puiestee pool asuv õppekeskus aga jäetakse alles.

Aprill 2006: Uus Sakala esitab linnavalitsusele taotluse keskus täielikult lammutada. AS-i Sakala Keskus nõukogu esimehe Peeter Sookruusi sõnul pole pärast lammutamise vajalikkuse selgumist uue konkursi korraldamiseks vajadust, sest arendusprojektile seatud eesmärgid ja ootused pole vahepeal muutunud.

1. jaanuar 2006: Sakala keskus suletakse, kuna aasta lõpus läbi viidud keskuse tehnilise olukorra ekspertiis näitab, et amortiseerunud hoones ei ole rahvarohkete ettevõtmiste korraldamine enam turvaline.

Detsember 2005: abilinnapea Kalev Kallo küsib kultuuriministeeriumi seisukohta maja lammutamise asjus. Minister saadab vastuse, mis ei välista lammutamist, kuid ütleb, et kui saalihoone renoveerimine asendatakse lammutamisega, tuleks korraldada uus konkurss.

20. detsember 2004: linnavolikogu muudab keskust puudutava 2000. aastal kinnitatud detailplaneeringu transpordimaade osas osaliselt kehtetuks, kuna maade munitsipaliseerimisega oleks probleeme tekkinud, planeering ei puuduta endiselt keskuse lammutamist.

22. märts 2004: keskuse eskiisprojekti arutelul väljendab säästva arengu ja planeerimise amet esimest korda nõusolekut olemasoleva hoone lammutamiseks, sellele järgneb muinsuskaitseameti ja kultuuriväärtuste ameti ühine aktsepteeriv seisukoht 4. mail 2004. Ehitusekspertiisidega selgub, et 1800-kohalist saali pole võimalik praegusse keskusesse rajada, kuna hoone konstruktsioonid ei kannataks selle nõudmise täitmiseks vajalikku pealeehitamist välja.

Detsember 2004: Uus Sakala esitab arhitektuurinõukogule uuendatud projekti, mille tegi arhitekt Raivo Puusepp.

Juuli 2004: linna arhitektuurinõukogu lükkab 35 000-ruutmeetrise hoone projekti tagasi.

Juuli 2003: sõlmitakse hoonestusõiguse leping, seejärel kuulutatakse välja arhitektuurikonkurss parima projekti leidmiseks.

Konkursi võidab OÜ Arhitektuuri-  agentuur projekt, Uus Sakala heidab selle aga kõrvale ja tellib uue kavandi Inglismaa arhitektuuribüroost Burrows & Cave.

29. mai 2003: konkursi võidab AS Uus Sakala, mille tuumiku moodustavad Tõnis Haavel, Ilmar Kompus, Priit ja Peeter Rebane. AS Sakala Keskus (kinnistu omanik) annab hoonestusõiguse 55 aastaks.

19. märts 2003: riik paneb keskuse krundi hoonestusõiguse avalikule enampakkumisele. Kultuuriministeeriumi koostatud konkursitingimuste hulgas on lisaks hoone renoveerimisele 2006. aasta 1. jaanuariks ka vähemalt 1800-kohalise saali rajamine. AS-i Uus Sakala kõrval teevad pakkumise E.L.L. Kinnisvara, Sangvis ja Estconde Invest.

5. oktoober 2000: linnavolikogu kinnitab keskust puudutava detailplaneeringu, mis ei maini sõnagagi Sakala keskuse lammutamist ning lubab keskusse rajada kuni

24 500 ruutmeetri ulatuses ruume.