Sajandi maru tõi kannatusi ja pakkus looduse vaatemängu

Tegu oli vähemalt viimase saja aasta võimsaima marutuulega, mis uputas üle suure osa Pärnust ja Haapsalust, sundis päästjaid inimesi väikesaartelt evakueerima, murdis massiliselt maha puid ja jättis tuhanded pered elektrita. Arstiabi vajas teadaolevalt 14 inimest, neist 13 alajahtumise tõttu. Tormikahjud võivad kokku küündida sadadesse miljonitesse kroonidesse.

Ka Inglismaad ja Läänemere-äärseid riike räsinud tormipöörise sünnitasid tavalisest kõrgemad temperatuurid Atlandi ookeanil. Paljudes kohtades puhanguti 25-32 m/s puhunud lääne-loodetuul rauges eile õhtul. Eestis teist nii võimsat raju ei mäletata.

Kliima on paigast ära

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain märkis kodulehel, et seni tugevaim torm ründas Lääne-Eestit 1969. aasta 2. novembril. Tuule kiirusrekord pärineb 1969. aastast, mil Ruhnus mõõdeti maksimumiks 48 m/s.

Klimatoloog Andres Tarandi sõnul on siiani peetud sajandi rajuks 1967. aasta augustitormi, mis tekitas suuri purustusi. “Selle korra (läinud nädalavahetuse tormi – toim) iseärasuseks on ülikõrge merevesi, mistõttu uppusid rannikualad varasemast rohkem,” lausus Tarand. “Asja võimendas Pärnu ja Haapsalu lahe avatus. Pärnu jõel tekkisid nn pikad lained, mille põhjuseks on väga madal õhurõhk, mis tõstab vee ümbritseva suhtes üles. Sellele lisandus kõrge tormilaine merelt.”

Ta lisas, et kõige võimsamad tsüklonid tulevadki edelast. “Loogika ütleb, et maakera soojenemisega tekib energiat rohkem, millega võib seletada tormisuse suurenemist,” lausus Tarand. “Kasvanud on tormide esinemissagedus talvel, millega me nihkume Lääne-Euroopa poole. Selles mõttes on kliima nihu.”

Ägedad detsembri- ja jaanuaritormid käisid üle Euroopa aastatel 1999 ja 2000. Merike Merilain lisas, et taanlased peavad 20. sajandi rängimaks tormiks 1999. aasta detsembris Läänemerel möllanud orkaani Anatol, kui tuule kiirus oli Jüüti poolsaare Põhjamere-rannikul 56 m/s.

Erinevalt oma Taani, Saksa ja Soome kolleegidest Eesti meteoroloogid reedel tormihoiatust ei andnud. STT-le kirjutav Anneli Rõigas küsis Soome Infoagentuuri palvel reede õhtul EMHI-lt kommentaari. “Meie sünoptikud ütlesid, et tegu on liialdusega ja tormi on oodata vaid merel,” märkis Rõigas. “Saatsin neile siiski soomlaste karmi ähvarduse lähenevast tormist ja üleujutusest.”

Tema hinnangul oleksid inimesed operatiivsema info korral saanud oma vara kaitseks kas või liivakotte varuda.

Kriisijuht Kalev Timbergi sõnul jõudis tormiprognoos reedel päästeametisse, kus kohe ka tormiks valmistuma hakati. “Minul ilmajaamale pretensioone pole. Võib-olla võinuks asi paremini meediasse jõuda,” lausus ta.

Laupäeva hommikul teatasid tormist ja selle ohtudest nii siseministeerium kui ka EMHI.

Peaminister Juhan Parts andis eile õhtul rahandusminister Taavi Veskimäele korralduse moodustada marutuule tekitatud kahjude hindamise komisjon. Inimesed saavad oma kahjust teada anda omavalitsustele. “Ei saa unustada, et igal elanikul on omavastutus,” lisas Timberg.

Päästjad keskenduvad Pärnule

•• Päästjad peavad kõige olulisemaks tööd Pärnus, kus kahjustused on kõige suuremad ja olukord kõige raskem, ütles valitsuse kriisikomisjoni juht Kalev Timberg.

•• Kõige enam ressursse ongi Timbergi sõnul suunatud Pärnusse ja Pärnumaale, kus päästeameti, piirivalve, Punase Risti, Kaitseliidu ja teiste ametkondade koostöö laabub hästi. “Probleemiks on piirkonna väiketalud. Meil on palve, et naabrid vaataksid, et kõrvaltallu poleks keegi hätta jäänud,” lausus Timberg.

•• Päästeamet on valmis ka ennustatud uute tormide puhkemiseks ja tuule suuna muutusteks.

•• Eile päeval hakkas veetase ohtlikult kerkima põhjarannikul – Kunda, Loksa ja Võsu kandis, kuid alanes siis taas. “Kui Tallinna peaks tabama tugev loodetuul, siis hakkab ka pealinnas vesi tõusma,” sõnas Timberg.

•• Tallinna probleemsemad kohad on Pirita, Kopli ja kesklinnas Ahtri tänava piirkond, samuti Rohuneeme. “Tallinnas on meil jõudude kontsentratsioon,” märkis Timberg samas rahustavalt. K.K.