Rüütlist tehtud dokfilm kõrvutab tema mõtteavaldusi eri aegadest

Arnold Rüütli Nõukogude-aegsest tegevusest äsja valminud filmi autori Vahur Laiapea sõnul on kummastav, kui erinevaid mõtteavaldusi president lühikese aja jooksul on esitanud.

Kuigi film Rüütlist pidi linastuma pärast presidendivalimisi, tahtis Laiapea kavandatust varem valmis saanud linateosega anda allkirja osa loomeinimeste üleskutsele, et Rüütel loobuks taas presidendiametisse kandideerimast.

Autor kinnitas, et film pole poliitiline tellimustöö. “Kindlasti pole see ka mingi propagandafilm, vaid on mingil moel oma aja üldistus, kust me kõik oleme tulnud,” märkis ta. “See oli skisofreeniline ajastu ja seda on endas kandnud kõik, kes on vähegi vanemad ja seda aega mäletavad. Ja seda skisofreeniat kannab ka meie hea Arnold Rüütel.”

Kontrastid ja kummastus

Desintegraatori teemaga sarnanevaid paljastusi filmis pole, see põhineb puhtalt arhiivimaterjalil, mille vanim kihistus on aastast 1971, mil Rüütel annab intervjuus ülevaate Moskvas NLKP 24. kongressil toimunust.

Filmi ajaliin on teadlikult sassi aetud ja seal on kõrvutatud Rüütli sõnavõtte ja seisukohti eri aegadest.

Ühe joonena läbib filmi Rüütli sõnavõtt 1987. aastal sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäevale pühendatud pidulikul aktusel. Teine liin on tema kõne Balti keti päeval. “Nendesse põimuvad omakorda eri aegade sõnavõtud, mis tekitavad kokkuvõttes kontraste ja vastandusi ning kummastust, kuidas on võimalik nii lühikese ajaperioodi sees, kas või aastail 1987–89, esitada nii kardinaalselt erinevaid mõtteid,” lausus Laiapea. “Aga inimese kohanemis-võime on piiritu ja selles valguses peame seda vaatama.”

Filmis ka üks Eestis seni nägemata lõik, mille salvestasid Rootsi televisiooni uudistest Enn ja Helga Nõu. See pärineb 1988. aasta novembrist, kui Rüütel käis Moskvas Eestis välja kuulutatud iseseisvusdeklaratsiooni kohta aru andmas. Selles lõigus ütleb Rüütel: “Kinnitan teile, et oleme sotsialistlikul arenguteel ja meile ei ole pähegi tulnud, et see võiks olla kuidagi teisiti.”

Tundide kaupa arhiivimaterjali üle vaadanud Laiapea sõnul on poliitiline konformism ühelt poolt mõistetavamaks saanud. “Aga teisalt arvan, et ega Rüütlile vastanduvate inimeste etteheide talle ei seisne niivõrd selles, mida ta on teinud,” märkis Laiapea.

Ülemnõukogu presiidiumi esimehe ametikoht oli selline, mis eeldas teatud käitumist ja mõttelaadi omaksvõtmist. “Seda kõike ei saa lihtsalt maha kustutada ja väita, et aeg nõudis sellist käitumist,” ütles Laiapea. “Muidugi, aeg nõudis ja keegi ei eeldagi selle eitamist, küsimus on pigem selles, millised järeldused tuleb teha tuleviku jaoks. Keegi ei ütle, et Rüütel on olnud kurjategija, kes tuleks kohtu alla anda, aga Eesti ärksam avalikkus eeldab seda, et tema aeg suures poliitikas on läbi.”

Film kinos ning televisioonis

•• Film “Arnold Rüütel. Lõpetamata lause” esilinastub 18. septembril kinos Sõprus. Päev hiljem ehk järgmisel teisipäeval näeb filmi kell 21.25 Kanal 2 eetris.

•• Filmistuudios Ikoon sündinud dokumentaalfilm valmis arhiivimaterjalide põhjal ning keskendub Rüütli elule ja tegevusele 1960. aastatest 1990-ndate alguseni.

•• Film sai arendustoetust Eesti kultuurkapitalilt ja selle produtseeris Ikoon. Filmi autorid on Vahur Laiapea ja Hardi Volmer.

Filmi idee autor Vahur Laiapea alustas filmi tegemist Hardi Volmeriga, kuid nende koostöö katkes. Laiapea kõrval on filmi teine autor Toomas Kümmel.