Täpselt niikaua kehtib presidendi kantselei ja riigikantselei vaheline tasuta kasutusse andmise leping. „Arnold Rüütel saab Kaare tänava residentsi jätkuvalt kasutada,” kinnitas presidendi kantselei avalike suhete osakonna juhataja Kaidi Aher. Mis saab edasi, on veel ebaselge.
Eesti Päevaleht püüdis presidendi kantseleist teada saada, millisest paljudest president Arnold Rüütli majadest saab tema residents, mille kulud riik hüvitab, kuid ei saanud selget vastust.
Päevaleht küsis presidendi kantseleilt järgmised küsimused:
• kas ajalehes Postimees viidatud taotlus pikendada Kaare tänava residentsi renditähtaega piiramatult väljendab perekond Rüütli soovi sinna pikemalt elama jääda?
• mida plaanib härra Rüütel teha oma majaga Tartus Ilmatari tänaval, korteriga Tallinnas Koidula tänaval ning poolelioleva majaga Saaremaal Laimjala vallas mere kaldal?
• mis kaalutulustel otsustas härra Rüütel taotleda Kaare tänava residentsi kasutamist, selle asemel, et asuda elama mõnda talle kuuluvasse muusse elamusse ning küsida selle kulude hüvitamist, nagu seadus muude võimaluste seas võimaldab?
Presidendi kantselei avalike suhete osakonna juhataja Kaidi Aheri vastus oli lakooniline:
„Seadus võimaldab ametist lahkunud presidendil teha valik olemasolevate võimaluste vahel aasta jooksul, arvates ametist lahkumisest. Seega on need küsimused veel veidi varajased,” vastas Aher e-posti teel Päevalehe küsimustele.
Aher soovitas küsimustega oodata, kuni Rüütel otsustab, kes asuvad tööle tema nõuniku ja sekretärina.
Seaduse kohaselt on presidendil õigus pärast ametivolituste lõppemist saada oma kasutusse elu- esindus- ja tööruumid, mille üüri- ja korrashoiukulud hüvitab riik. Kui president riigile kuuluvaid elu- ja ametiruume kasutada ei soovi, on tal õigus saada riigilt hüvitist oma elukoha korrashoiuga seotud kulude eest mõistlikes piirides. Taotluse peab ta tegema aasta jooksul.
Kuna leping Kaare tänava residentsi kasutamiseks kehtib jaanuarini, pole Rüütlil taotlusega kiiret.
Rüütel kolis Kaare tänava residentsi juba septembri alguses.
Lisaks residentsi, nõuniku ja sekretäri kuludele annab riik ekspresidendile ka ametiauto ja kaitseb tema peret julgestuspolitsei abil. Ekspresident saab pensioni 75% ulatuses oma ametipalgast ehk umbes 45 000 krooni, riik maksab talle ka ühekordse toetuse aastase ametipalga ulatuses ehk 730 000 krooni.
