Ruhrgas on valmis uuel aastal Eesti kohtusse viima

Juunis võttis riigikogu vastu seaduseparandused, mis näevad ette gaasivõrgu eraldamise gaasi tarnivast ettevõttest. See tähendab, et Eesti Gaas peab 2015. aastaks oma gaasitorud kolmandale ettevõttele maha müüma. Seaduse eesmärk on konkurentsi suurendamine gaasiturul, sest usutakse, et sõltumatu võrguoperaator on rohkem huvitatud monopoolsele Vene gaasile alternatiivide leidmisest.

Seadusest puudutatud Eesti Gaasil on mitu omanikku, näiteks Venemaa Gazprom, Fortum, aga ka E.ON Ruhrgas. Viimasena nimetatu omab 33,66 protsenti Eesti Gaasist. Investorid on ka varem väljendanud vastuseisu gaasitorude sunnitud müümisele, kuid seaduse vastuvõtmise ajal uskusid Eesti poliitikud, et kirg on kustunud.

Aga võta näpust – Saksa gaasifirma Ansipile saadetud kiri sisaldab selget sõnumit, et nemad asja niimoodi ei jäta. Ruhrgasi juht Matthias Kohlenbach kirjutas, et vastuvõetud seadus jätab Saksa firma „illegaalse eksproprieerimise” teel oma varast ilma. „Meie ettepanekud jäeti seadusandliku protsessi käigus pikema jututa kõrvale ning meid pandi korduvalt silmitsi paratamatusega, vaatamata lubadustele meiega arvestada,” pahandas Saksa suurettevõtte juht.

Ettepanek läbi rääkida

Seega teatab E.ON Ruhrgas, et nende saadetud kiri kujutab endast 1992. aastal Eesti ja Saksamaa vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu järgi n-ö ametlikku hoiatust. „Eksproprieerimise kohese, piisava ja efektiivse kompenseerimise reegli rikkumine viib kahjunõude esitamiseni, niisamuti kui meie võrdse ja õiglase kohtlemise nõude eiramine.”

Kuna ettevõtte hinnangul ei näe gaasivõrkude eraldamise seadus ette nende meelest piisavat kompensatsiooni, siis tehakse ettepanek teema läbi rääkida. Ent kui kokkuleppele ei jõuta või Eesti valitsus kirjale ei vasta, on Ruhrgasil kuue kuu pärast Eesti-Saksa lepingu alusel õigus esitada hagi rahvusvahelisele vahekohtule.