Rõuge naised teevad voodeid ja saunu

Mööbli võib ka ise valmistada. Kõik algas sellest, et kui üks tubli käsitööemand kord endavalmistatud saunakulbiga koju läks, ei uskunud keegi, et ta selle ise tegi. Nüüdseks on ta leilikulbi kõrvale ehitanud ka saunalava. Valmimas on saunapingid.

Teine, isandast käsitööline, nägi poes ilusat puuvoodit, mille hind 12 000 krooni ohkima ajas. Nüüdseks on tal pea samasugune oma kätega valmis tehtud.

Kolmas emand räägib, et kui juhendaja Kaido Kaas oli talle selgeks teinud, et suur rauakolakas nurgas on treipink ja raudotsaga pulk käes on peitel, hakkas naisterahva usinate näppude alt puukausse tulema nagu Vändrast saelaudu.

Kõik need imed juhtuvad juba neljandat aastat Võrumaa Rõuge põhikooli tööõpetuse klassis, kus käib koos kohalike puutöölemburite pereklubi. Kuusteist osalejat sisustavad kolmapäevõhtuid saagides, treides, liimides, lihvides. Vahel taotakse ka rauda, kui ilm lubab õue sepaääsi üles panna. Enamik neist ei teadnud puutööst nelja aasta eest mõhkugi.

Meisterdajaid on igast ametist – koolijuht Toomas Raju, algklassiõpetaja Terje Raju, restorani toitlustusjuht Mirjam Papp, võimlemisõpetaja Heli Kelder, vallavanem Tiit Toots, rääkimata vahetevahel kaasa võetavatest lastest, kes ilmse uhkustundega vanemaile koolis selgeks saadud puutöötarkusi õpetavad.

Vanemad koos lastega

2006. aastal töötas lastevanemate liit välja projekti „Isad ja pojad”, mis hiljem jätkus „Pereringi” nime all. Ideeks oli, et vanemad võiksid koos lastega käsitööd teha. Nii alustatigi.

Asjast sai aimu Rõuge kooli hea sponsor, juuripidi Võrumaaga seotud sakslane, doktor Alexander von Samson-Himmelstjerna. Tema toetustejagamise põ-himõtteks on alati olnud eelistada õnge kalale. Mitmedki praegusel ajal huugavad, ragisevad, vilistavad, kiunuvad ja sahisevad instrumendid on tema toetus.

Puutöö vaheajal kookidega maiustav seltskond ajab korraga näpud pikale ja näitab käsitööõpetaja Kaido Kaasi poole. Ilma Kaidota, kes neid kui kassipoegi kantseldab ja õpetab, poleks käsitööringi ollagi. Tavaliselt on töistel õhtutel Kaido sabas pikk järjekord, kes oodatakse juhatust, kuidas ja mis instrumendiga oma vastsele kapile, riiulile või voodile lihvi anda.

Ja kiidetakse seltskonda, kelle pärast tasub koos käia ja kellega koos argipingeid mõnus leevendada. Rääkimata naljast, mida algajate käsitööliste puhul ikka saab. Näiteks üks baaripuki mõõtu iste moondunud pika jalgade ühepikkuseks saagimise järel esmalt taburetiks, seejärel aga pannialuseks. Olla siiani panni all kasutusel.

Kui tööriistad on kooli poolt, siis vajamineva puidu peab igaüks ise hankima. Kes teeb saekaatriga kaupa, kes toob ise oma metsast kohale ja jätab kuivama, et siis sae ja höövliga imet tegema hakata.

Kavandid leitakse aga poodidest, veidi spioneerides või siis igasugustest vingetest välismaa kataloogidest. Ning kokkukoid on tuhandest tuntav.

Mis aga saunaistet pitskruvidega kinnitavatesse naistesse puutub, siis tunnistasid nad ausalt üles – ega heegeldada ja kududa neile ei meeldigi.

Toodang

Mida käsitööringis on valmistatud

••  Pannilabidad, lusikad, saunakulbid, saunalavad, saunatoolid, riiulid, voodid lastele ja endale, taburetid, toolid, CD-hoidjad, seinakellade ümbrised, kausid, lillepotid ja nende alused, puupitsid ja pokaalid, pipraveski-ümbrised, trepp, trips-traps-trulli mäng, kenasti tiibadega lehvitav tuuleveski ja üks igavesti suur ja õudsevõitu sõjatapper lisaks. Rääkimata suurest hunnikust jõulu- ja sünni-päevakingitustest.

••  „Aga meie mõtted lähevad aina suuremaks,” kinnitab käsitööseltskond kui ühest suust.