RMK juht kandis oma MTÜ-le kümneid tuhandeid eurosid
Oleme Eesti Päevalehes kirjutanud sotsiaalministeeriumis olnud juhtumist, kus ametnikud lõid MTÜ, mida ministeerium hakkas projektirahaga toetama. Tuleb välja, et see pole ainuke juhtum, kus riigiasutuses on iseendaga rahalisi tehinguid tehtud.
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigimetsa majandamise keskuse (RMK) töötajad on samuti loonud oma MTÜ, nimeks Spordiklubi Metsasõbrad, ja ka seda on hakanud otseselt rahastama RMK. Eesti Päevaleht otsis välja kaks lepingut, millega RMK juhatuse esimees Aigar Kallas, kes ise on selle MTÜ liige, on kandnud oma ametnikupositsioonilt MTÜ-le praeguseks kokku 46 000 eurot riigi raha.
Lepingutel on kahe inimese allkirjad. Riigi poolt lubab raha üle kanda Kallas ning vastu võtta Metsasõprade juhatuse liikmena esinev Raivo Võlli, kes on samuti Kallase kolleeg RMK-s. Esimese lepinguga andis Kallas omaenda MTÜ-le 2009. aasta lõpuks 20 000 krooni ehk 1278,23 eurot ja 2010. aastaks juba 340 000 krooni ehk 21 729,96 eurot. Teise, mullu sõlmitud lepinguga andis ta oma MTÜ-le 23 000 eurot.
Kõik vabaühenduse Metsasõbrad juhatuse liikmed ja asutajaliikmed on RMK juhtivad ametnikud.
Eesti Vabariigis kehtiv korruptsioonivastane seadus toob ära ametiisikutele keelatud tehingud. Ametiisikul on keelatud sooritada tehinguid iseendaga või teha muid sellise iseloomu või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Seadus täpsustab, et riigi esindaja ametikohalt on keelatud teha varalisi tehinguid mittetulundusühinguga, mille liige ise ollakse.
Huvide konflikti ei näe
Aigar Kallas ise ei näe, et ta oleks rahaeraldiste lepingutele alla kirjutades mingi seaduse vastu eksinud. Ta nõustub, et kandis selle lepinguga üle riigi raha, kuid huvide konflikti siin ei näe. „RMK juhatus tegutseb RMK nõukogu poolt kinnitatud eelarve kohaselt. Seega ei ole mina RMK juhatuse esimehena viidatud lepingut sõlmides teinud omavolilist otsust,” kirjutas Kallas selgituseks. „Lisan, et olles küll nimetatud MTÜ asutajate hulgas, ei ole mina ega ükski teine RMK juhatuse liige MTÜ juhatuses ega otsusta MTÜ rahakasutuse üle.
Tingimuseks on muidugi, et rahakasutus on põhikirjakohane ning liikmete – RMK töötajate – huvides. Aga seda kontrollivad juba töötajad ise.” Kallas leiab, et korruptsioonivastane seadus ei laiene riigitulundusasutuse – mis RMK on – juhtidele ega töötajatele.
Ka rahaeraldised kolleegilt vastu võtnud Raivo Võlli ei pea oma tegevust seadusrikkumiseks. „Olen veendunud, et ühtegi seadust ega muud õigusakti ei ole mina RMK töötajana ega MTÜ asutaja või juhatuse liikmena rikkunud,” vastas Võlli. Ta selgitas vabaühenduse loomise vajadust sooviga innustada töötajaid rohkem sportima.
Kuna tegemist on MTÜ-ga, siis ei näe avalikest dokumentidest, sealhulgas äriregistris leitavast majandusaasta aruandest, milleks täpselt seda raha MTÜ-s on kasutatud.
See tekitab küsimuse, miks oli vaja sportimiseks luua eraldi MTÜ. Miks ei saaks töötajate sportimist toetada näiteks mingi kindla summaga kuus või saali üürimisega? See oleks selge ja läbipaistev. Metsasõprade majandusaasta aruandes on RMK-lt saadud toetus kirjas kui mittesihtotstarbeline annetus/toetus.
Ka keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus soovis rääkida pigem sportlike eluviiside toetamise olulisusest ning jättiski vastamata küsimusele kolleegide omavahel sõlmitud lepingute sisulise olemuse ja seadusele vastavuse kohta.
MTÜ Metsasõbrad loodi 2009. aastal, kui enamik riigiettevõtteid püüdis rõhuva kriisi tõttu kokku hoida. Nüüd andis kantsler Annus lehele vastates teada, et „enam ei ole eelarve pingelise seisu tõttu meil võimalik töötajate spordiharrastuste kulutusi otse kompenseerida”.
Peale eeltoodu tekib ka küsimus: kas Spordiklubi Metsasõbrad kulude puhul on tegemist RMK töötajatele antava erisoodustusega, mis on maksustatav tulumaksu- ja sotsiaalmaksuga?
Palusime RMK tegevusele, sealhulgas maksukäitumisele kommentaari ka rahandusministeeriumist, kust keelduti seda andmast, kui kuuldi, et keskkonnaministeerium on juba vastanud.
