Riiklike toetuste mõistes on laps nii kolmeaastane kui ka kahekümnekuuene
Valitsus on kiitnud heaks eelnõu, mille kohaselt on kuni 26-aastasel üliõpilasel õigus saada õppetoetust, kui sissetulek tema perekonnas jääb iga pereliikme kohta alla suhtelise vaesuspiiri. Üliõpilane loetakse pere liikmeks, kuniks ta ei ole abiellunud või saanud last. Nimetatud vanusepiir – 26 aastat on ka kõige kõrgem, millega laps selleks, et temal või tema vanemal oleks õigus mingile riiklikule toetusele, seadusega oma ema-isa külge kinnitatakse.
Seni on kõige kõrgem vanusepiir kehtestatud toitjakaotuspensioni maksmise korral – toitjakaotuspensioni on lapsel õigus saada kuni 24 aasta vanuseni, seda aga vaid juhul, kui ta õpib.
Erinevad riiklikud peretoetused hakkavad riburada pidi pere sissetulekute realt kustuma ammugi enne eelnimetatud vanusepiire, kusjuures ükski neist ei ole seotud lapse täisealiseks saamisega. Näiteks lapsetoetust makstakse kord kuus lapse sünnist kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Veel kolm aastat toetust ehk kuni lapse 19-aastaseks saamiseni lisandub siis, kui laps koolis käib.
Täpselt sama kehtib ka üksikvanema toetuse maksmise korral. Raha vanema kontole laekub tema lapse 16-aastaseks saamiseni, ja kui laps õpib, siis tema 19 aasta vanuseni. Toetuse maksmine ei lõpe päevapealt lapse sünnikuupäevaga, vaid kestab õppeaasta lõpuni.
Mida vanem, seda vähem
Üsna lühikest aega saavad pered arvestada riikliku lapsehooldustasuga, seda makstakse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning toetuse pooles määras ehk summas 38 eurot ja 35 senti (täismäär on 76 eurot ja 70 senti).
Kui lapsi on peres enam ja üks neist on noorem kui kolm ning teised vanuses kolm kuni kaheksa, saab iga kolme- kuni kaheksa-aastane laps iga kuu veerandiku ehk 19,18 eurot lapsehooldustasu täismäärast.
Ehk siis näiteks kui peres kasvab kaks last, üks neist kahene ja teine viiene, maksab riik toetusi järgmiselt: kaheaastase eest makstakse 19,18 eurot lapsetoetust pluss 38,35 eurot lapsehooldustasu. Viiese eest laekub kontole samuti 19,18 eurot lapsetoetust pluss 19,18 lapsehooldustasu. Kuna selle toetuse maksmise tingimuseks on, et üks laps peab olema noorem kui kolm ja teised vanuses kolm kuni kaheksa, lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine mõlema lapse eest siis, kui noorem laps saab kolmeseks.
Kui peres aga kasvab vähemalt kolm või enam vähemalt kolmeaastast lapsetoetust saavat last, makstakse ühele vanemale kord kuus 19,18 eurot (veerand lapsehooldustasu täismäärast) iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta. Kui laps saab kaheksa, siis toetuse maksmine tema pealt lõpetatakse.
Ka siinsel puhul ei ole rangelt piiriks lapse sünnikuupäev, vaid õppeaasta lõpp. Kokkuvõttes võib aga lapsehooldustasu maksmise kohta öelda: mida suuremaks lapsed kasvavad, seda vähem raha nende pealt riiklike toetustena makstakse.
Rohkem lapsi, suurem toetus
Tõsi küll, lapsetoetuse maksmine on otseselt seotud laste arvuga peres – pere esimese ja teise lapse kohta maksab riik kahekordset lapsetoetuse määra ehk 19,18 eurot lapse kohta ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta kuuekordset lapsetoetuse määra ehk 57,54 eurot. Kuid on veel vanusepiire, mis on seotud mingi riikliku hüve saamisega. Näiteks lapsepuhkust, mille tasu 4,25 eurot hüvitatakse riigieelarvest. Kolm päeva lapsepuhkust saab ema või isa, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last, kuuele päevale lapsepuhkusele on aga õigus sel vanemal, kes kasvatab kolme või enamat alla 14-aastast last või vähemalt ühte nooremat kui kolmeaastast last.
N-ö haiguslehel on kaks nädalat järjest õigus olla alla 12-aastase lapsega.
Veel üks vanusepiir – 17 aastat tuleb mängu siis, kui me hakkame veebruaris tuludeklaratsioone täitma. Nimelt on lapsevanemal alates teisest lapsest õigus saada täiendavat maksuvaba tulu 1728 eurot aastas iga kuni 17-aastase lapse kohta.
