Riiki halduskohtus löönud õpetaja: loodan, et minu võit mõjub inspireerivalt

Eesti Päevaleht kirjutas mullu septembris, et Kehra gümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetajana töötava Mirjam Tinno kavatseb minna kohtusse, et nõuda õppelaenu hüvitamise jätkamist.

„Olen otsusega rahul. See võiks olla julgustuseks neile, kes samas olukorras on. Minge edasi selle küsimusega,“ rääkis Tinno tänasel pressikonverentsil.

Tema juriidiline esindaja TÜ õigusteaduskonna magistrant Rene Lauk nentis, et tegelikult ei langetanud kohus päris sellist otsust nagu nad oleksid soovinud, kuid ka praegust tulemust võib positiivseks pidada.

„Konkreetne lahend on tehtud teisel alusel kui meie kaebus. Meie ütlesime, et see seadus on põhiseadusega vastuolus ja tuleks tühistada või vähemalt mitte kohaldada, kuid kohus andis tõlgenduse, et kui seda piisavalt tõlgendada, siis pole seda tarvis muuta,“ ütles ta.

„On loodud pretsedent, antud mingisugune hinnang asjale. Kahjuks on kohus jätnud tähelepanuta päris mitu probleemi, millest oli praeguses kaasuses võimalik teha lahend möödaminnes, kuid tegelikult oleks vajanud mingit hinnangut,“ ütles Lauk.

„Täpsemalt, et mis saab nendest inimestest, kes on õpinguid praegu läbi viimas ja inimestest, kes sellise lühikese perioodi jooksul, mis oli antud aega asjade korraldamiseks ei suutnud lihtsalt avaldust esitada. Kuidas tuleks selle seadusega edasi käituda, kas seal rikutakse õigusliku ootuse printsiipi või ei rikuta, kas proportsionaalsus oli paigas või mitte. Kahjuks seda pole kohus oma otsuses kajastanud,“ jätkas ta.

„Eesmärgiks pole see, et kõik inimesed, keda puudutas riigi otsus õppelaenude hüvitamine lõpetada, hakkaksid üksipulgi kohtuteed läbi käima,“ ütles Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esinaine Maris Mälzer.

"Siin on rikutud mingeid asju, mida peaks arvestama kui seadusi muudetakse. Tegelikult tuleks see seadus tagasi muuta või muuta sellisesse vormi, mis välistaks kõik need ebavõrdust tekitavad olukorrad," lisas ta. 

Kohtuvõidu saanud õpetaja juriidiline nõustaja Rene Lauk ütles, et praegu tema teada ei ole kohtutes menetluses ühtegi sarnast juhtumit kui Mirjam Tinno oma. Samuti ei osanud ta prognoosida, kas ja milliseid samme võib riik hakata astuma, et tulevikus sarnase stsenaariumiga kohtuprotsesse vältida ning oma seisukohti õppelaenude hüvitamise lõpetamise osas kaitsta.

Anija vallavalitsusel on võimalik halduskohtu otsus ringkonnakohtus vaidlustada. 

Mirjam Tinno esitas 4. septembril 2009. aastal Tallinna halduskohtusse kaebuse Eesti Vabariigi vastu seoses Riigikogu otsusega 1. juulist 2009 lõpetada õppelaenude hüvitamine riigi ja kohalike omavalitsuste töötajatele ning lapsevanematele.