Riik peab Tallinna laenukoormuse kohta topelt arvet

Pealinna võla kokkuarvutamises valitseb skisofreeniline olukord – Brüsselile kõlbab valitsusel näidata tunduvalt väiksemat laenusummat kui kohapeal.

Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil rääkis rahandusminister Jürgen Ligi murelikult omavalitsuste ülepaisuvatest kuludest ja laenukoormast, kuna see mõjutab eurole üleminekul mõõdetavat defitsiidikriteeriumit samamoodi kui riigieelarve miinus. Siiski ennustas ta, et Eesti suurim omavalitsus jõuab kohe seisu, kus ta ei tohi enam mingit laenu võtta. „Tallinn jõuab sel aastal selle 60 protsendini,” rääkis Ligi, viidates seadusele, mis keelab omavalitsusel mis tahes kujul juurde laenamise, kui võlg on kokku 60 protsenti eelarvest või rohkem.

Püham kui paavst

Kuid hoopis teine pilt avaneb viimastest materjalidest, millega Eesti raporteeris kogu riigisektori eelarvedefitsiidi seisu Brüsselile. On vähe teada fakt, et statistikaamet, mis mõõdab ametlikult defitsiidi euro-kriteeriumit, tegi septembri lõpus põhjapaneva kannapöörde. Nimelt teatasid statistikud Brüsselisse, et arvasid Eesti valitsussektori võlast maha eelmisel aastal sinna lisatud 600 miljonit krooni. Üllatuslikult käib see otsus palju kära tekitanud Tallinna koolide PPP ehk era ja avaliku sektori partnerlusskeemiga teostatud renoveerimisprojektide kohta.

„Statistikaamet tegi [Tallinna koolide PPP-projektide] lepingute analüüsi ja jõudis järeldusele, et nendes projektides kannavad riske erasektori partnerid ning seetõttu tuleb renoveeritud koolid kajastada erasektori partnerite bilansis,” teatas statistikaamet euroliidu statistikavõimule Eurostatile. Lisati, et selle järgi ei käi Tallinna koolide remondile kulunud 632 miljonit krooni Eesti võlaarvestusse.

Just sama otsuse tõttu kahanes Eesti eelmise aasta eelarvedefitsiidi näitaja täpselt kolmelt protsendilt SKT-st 2,7-ni.

Eestis aga nõuab Ligi ministeerium, et nii Tallinn kui ka muud omavalitsused arvestaksid PPP-projekte pühamalt kui paavst ise.  

Tallinna finantsdirektor Katrin Kendra nõustus, et olukord on kummaline. „Me ei saa aru sellest, miks pagan peab PPP-projekte arvestama valdade ja linnade otseses võlakoormuses. Isegi reitinguagentuurid eristavad selgelt otsest laenukoormust, mis on laenud, võlakirjad ja kapitalirent, ning kaudset võlakoormust, mis on koostööprojektid erasektoriga,” nentis Kendra. Kui riik käsitleks PPP-projekte samamoodi, nagu ta neid Brüsselile raporteerib, jääks Kendra sõnul pealinna laenukoorem 43–47 protsendi vahele.

Kendra selgitas, et linnal pole midagi selle vastu, et tulevikus tuleb PPP-projektid võtta võlaarvestusse, nagu riik tahab, kuid ei poolda seda, et Tallinna koolide renoveerimist peetakse tagantjärele võlaks. „Eurostati metoodika lähtub samast alusest, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel käesoleva aasta keva­deni, mil seda muudeti,” sõnas ta ja toonitas, et Tallinna koolide projekt tehti samade, omal ajal kehtinud reeglite järgi.

Rahandusministeeriumi riigirahanduse ja strateegia osakonna nõunik Sven Kirsipuu laiutas topeltstandardite peale lihtsalt käsi ja nentis, et reeglid on erinevad. Statistikaamet kasutab defitsiidi mõõtmiseks Eurostati juhendeid, kuid omavalitsustele kehtivad riigi raamatupidamiseeskirjad. „Seetõttu ei muutu omavalitsuste jaoks statistikaameti ümberhindluse tõttu midagi,” ütles Kirsipuu.