Riik jätab haiguslehele saadetud raseda rahata
(42)
Piret (täisnimi toimetusele teada – toim) jäi lapseootele rõõmuga, sest teadis, et riiklik vanemahüvitis hoiab pere rahalise seisu stabiilsena. Paraku töötas ta tervist kahjustaval töökohal ega tohtinud arsti otsuse järgi pärast kolmandat raseduskuud enam senist tööd jätkata. Valikuvõimalusi oli kaks: kas pakub firma Piretile raseduse ajaks kergemat tööd või jääb ta haiguslehele.
Selgus, et 2009. aastal jõustunud ja töövõtjad paljudes olukordades nõrgemasse seisu jätnud töölepinguseadus ei kohusta firmat lapseootel naisele igal juhul kergemat tööd leidma. Selle asemel võib ta saata ka haiguslehele. Ehmatusega sai Piret teada, et ootamatult peale sunnitud haigusleht annab ränga hoobi nii tema rasedusaegsele sissetulekule kui ka emapalgale. „Suvel läksin haiguslehele ja lähen jaanuaris dekreeti. Pool aastat sain sellepärast vaid 70% oma palgast. Ja kuna mu emapalk arvestatakse selle aasta sotsiaalmaksu järgi, kaotan ma haiguslehel oldud kuude arvel raha terve poolteise aasta vanemahüvitise jooksul,” rääkis Piret.
Haigekassa ega sotsiaalministeerium probleemi ei näe. „Kui haiguslehe puhul hüvitada palgavahe, siis tähendaks see seda, et ajutise töövõimetuse hüvitise määraks peaks olema 100%. Kahjuks ei ole sellise kohustuse võtmine riigile jõukohane. See ei ole jõukohane isegi palju rikkamatele Euroopa Liidu riikidele,” ütles haigekassa pressiesindaja Evelin Koppel. „Töötasu vahe hüvitamine rasedatele on aga haigekassale rahaliselt jõukohane ja raseda suhtes tema ajutise palgalanguse kompenseerimise seisukohalt õiglane,” lisas ta.
Nii on õiglane
Niisiis peetakse õiglaseks, et haiguslehele saadetud rase ei saa ajutise palgalanguse kompensatsiooni. „Ema pole reaalselt töötanud, seega ei saa ka oodata, et eelmisel kalendriaastal mittetöötamise korral makstakse vanemahüvitist ikkagi nii, nagu oleks ta töötanud,” ütles sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna hüvitiste ja toetuste poliitika juht Katre Pall.
Samal ajal ei piira seadus seda, kui suures summas riik palgavahet kergemale tööle suunamise korral kinni maksab. Niisiis, kui Piret oleks teeninud näiteks 1500 eurot kuus ja haiguslehele saatmise asemel oleks firma talle loonud raseduse ajaks poole koormusega kohvikeetja-assistendi ametikoha palgaga 400 eurot, oleks haigekassa maksnud talle iga kuu 1100 eurot kompensatsiooni ja tema sissetulek jäänuks samaks. Haiguslehe puhul maksab haigekassa 70% ühe kalendripäeva eest ja haigekassa kuiseks väljamakseks tuleb 1050 eurot.
Sellise näite puhul saab naine haigekassalt sisuliselt kompensatsiooni töö eest, mida ta pole teinud, sest kõnealuse näite 0,5 assistendikohta ei vasta täiskohaga spetsialisti koormusele. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna hüvitiste ja toetuste poliitika juht Katre Pall seal vastuolu ei näe. „Kogu vanemahüvitise seaduses on läbiv loogika see, et töötamise korral on hüvitis suurem kui mittetöötamise korral. Sama loogikat rakendatakse ka antud olukorras. Kuigi inimene ise ei saa valida töötamist või mittetöötamist – see sõltub tööandja võimalusest –, tagab ikkagi töötamine inimesele kõrgema hüvitise,” ütles Pall.
Seega jätab vanemahüvitist alati oma prioriteedina esitlenud reformierakondlaste juhitav sotsiaalministeerium raseda täiesti tööandja meelevalda: kui tööandjal pole talle kergemat tööd pakkuda, peab rase sunniviisiliselt haiguslehel olema ja kaotab raha.
Rase moosigu tööandjat
Süsteemi vajakajäämisi tunnistas ka Eesti Päevalehte konsulteerinud jurist. „Rõhutan, et ametliku soovitusena ma seda ei väljasta, aga teie kirjeldatud juhtumi puhul oleksin nõuküsijale mitteametlikult tungivalt soovitanud tööandjaga läbirääkimisi pidada, kas ettevõttel oleks võimalik pakkuda või ajutiselt luua ametikoht, mis võimaldaks suuremat riiklikku hüvitist,” ütles oma nime avalikustada mitte soovinud spetsialist.
Kui paljudel juhtudel on ettevõtted niimoodi talitanud, et keemikust on saanud näiteks assistent-kohvikeetja, pole teada. „Möödunud aastal väljastati 5462 kergemale tööle üleviimisega seotud ajutise töövõimetuse lehte. Hüvitatud summa oli 25,1 miljonit krooni. Paraku ei ole meil võimalik eristada, kas isikule on makstud palgavahet seoses kergemale tööle üleviimisega või on makstud haigushüvitist seoses kergema töö puudumisega,” ütles haigekassa pressiesindaja Evelin Koppel. Mõistagi on probleemi ulatusest kõnealusel juhul raske aimu saada, aga isegi kui oletada, et vaid kolmandik neist 5400-st saadetakse vastutahtsi haiguslehele, tähendab see, et ligi 1800 naist aastas kaotavad palka, ilma et neil endil oleks selleks vähimatki süüd.
Ei ole teada, kui palju rasedate haigushüvitiste sajaprotsendine kompenseerimine hüvitiste summat kasvataks. Kuid selge on, et praegu moodustavad kergemale tööle üleviimisega seotud töövõimetuslehed haigekassa väljamaksetest vaid üsna väikese osa. Mullu maksis haigekassa haigushüvitisi 519 miljonit krooni. Kergemale tööle üleviimise hüvitised moodustavad sellest alla viie protsendi.
Seadust tuleks muuta
Margus Tsahkna
riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees
On loomulik, et tööandja võimaldaks last ootavale naisele kergemat tööd, vastavalt tekkinud vajadusele. Kuni 2009. aastani ka selline kohustus tööandjal oli, kuid seadusemuudatusega on kergema töö võimaluse puudumise korral õigus saada hüvitist ravikindlustusseaduses ettenähtud korras.
Arvan, et see seadusemuudatus on olnud halvemuse suunas, kuna ühelt poolt koormab haigekassa vahendeid ja samas halvendab tulevikus vanemahüvitise saamisel ka last ootava inimese olukorda, kes ei ole selles kuidagi süüdi.
Eesti viis läbi põhimõttelise tööreformi ja ma arvan, et see on hästi õnnestunud. Samas on mõne aasta jooksul tulnud välja konkreetseid olukordi, mis tuleks nüüd üle vaadata ja vajaduse korral ka seadust muuta. Arvan, et käesolev näide on üks nendest. Tänu, et see teema on tõstatatud!
