Sarv leiab, et õiguskantsleri otsuse põhjendus kätkeb endas kahte probleemi, mis teineteisest sõltumatult muudavad prokuratuuri taotluse tagastamise juriidiliselt rünnatavaks. Sarve hinnangul pole õiguskantsleril riigikogule riigikogu liikme puutumatuse äravõtmise ettepaneku tegemist otsustades põhiseadusest ja seadusest tulenevat alust tugineda eeldusele, et seadus, millest ettepaneku tegemine sõltub, on põhiseadusvastane. „Õiguskantsleril pole konkreetse normikontrolli teostamise ega algatamise pädevust,” viitab Sarv.

Teiseks toob Sarv esile, et isegi kui riigikogu liikmete kohta tehtud menetlustoimingud on õiguskantsleri poolt märgitud osas põhiseadusvastased, ei saa sellest järeldada, et Toobalile ja Laasile süüdistuse esitamine oleks ilmselgelt põhjendamatu. „Seega pidanuks õiguskantsler Toobali ja Laasi kohta nimetatud ettepaneku tegemist otsustades eeldama, et kriminaalmenetluse seadustik on põhiseaduspärane ja kehtiv. Selle asemel on õiguskantsler aga käesoleval juhul prokuratuuri taotlust tagastades sisuliselt kriminaalmenetluse seadustiku osaliselt kohaldamata jätnud,” leiab Sarv ja lisab, et Teder on oma pädevust ületanud.