Riigikogu kinnitas 2010. aasta eelarve

Eelarve võeti vastu 55 reformierakondlaste, IRL-i ja roheliste poolthäälega. Eelarve kinnitamise vastu hääletasid keskerakondlased, sotsid ning rahvaliitlased. Opositsiooni seas leidus kaks saadikut, kes hääletamisel ei osalenud.

Tuleva aasta eelarve tulude maht on 84,5 miljardit ja kulude maht 89,7 miljardit krooni.

2010. aasta riigieelarve kavandatav tekkepõhine puudujääk on 4,8 miljardit krooni ja valitsussektori puudujääk ca 2,8 protsenti SKP-st ehk 5,8 miljardit krooni, teatas rahandusministeeriumi pressiteenistus.

„Selle riigieelarve koostamine oli üle pikkade aastate kõige raskem, sest ka pärast tänavusi suuri kärpeid peab arvestama maksutulude vähenemisega. Tõenäoliselt täidame juba 2009. aastal kõik Maastrichti kriteeriumid, ent see ei taga piisavat rahanduslikku kindlust. Praeguse ja tulevikus tekkida võivate puudujääkide kompenseerimiseks tuleb lähiaastatel seada siht taas ülejäägiga eelarvele ning selle nimel tuleb palju töötada mitte ainult riigiasutustel, vaid kogu valitsussektoril,” sõnas rahandusminister Jürgen Ligi.

Kulusid on 2010. aasta riigieelarvesse planeeritud 89,7 miljardit krooni, mis võrreldes 2009. aasta riigieelarvega on 392,7 miljonit krooni ehk 0,44 protsenti rohkem. Võrreldes 2009. aastaga on planeeritud oluliselt suuremal välisvahendite kasutamine ning ligi miljardi krooni võrra enam investeeringuid.

Kolmanda lugemise käigus eraldas rahanduskomisjon päästetöötajatele palkadeks 15 miljonit krooni, põllumajanduse otsetoetuste suurendamiseks 20 miljonit krooni, kohalikele omavalitsustele täiendavalt 40 miljonit krooni, millele lisandub käesolevast aastast ülekantavad 50 miljonit krooni. Teravilja sekkumiskokkuostuks eraldati 175,4 miljonit krooni.

Erinevad kultuuriprojektid saavad 19 miljonit krooni, mille hulgas on ka Eesti Olümpiakomiteele eraldatud toetus. Kodanikualgatuse projektid saavad 20 miljonit krooni.

Rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas märkis muudatusettepanekuid tutvustades, et arvesse võeti ka rida opositsiooni esitatud ettepanekuid. Tuleva aasta eelarvepositsioon paranes kolmanda lugemise käigus kokku ligi 410 miljoni krooni võrra.

Eelarve defitsiit on alla 3 protsendi SKP-st, et Eestil oleks võimalik täita eurole ülemineku kriteeriumid ja võtta euro kasutusele 2011. aasta jaanuaris. Eesti majanduse konkurentsivõime tagamiseks pikemas perspektiivis suurendati kulusid haridusele, kasvasid investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Majanduse elavdamiseks on tuleva aasta eelarves kasvatatud investeeringute mahtu enam kui 14 protsendi võrra.