Riigikogu kiitis üleüldise hinnatõusu kindlalt heaks

Hindade tõusu põhjustavad 55 poolthäälega riigikogus heaks kiidetud lisaeelarvega seotud seadusemuudatused, mis kergitavad käibemaksu ja kütuseaktsiisi. Eelnõu poolt hääletasid Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning rohelised. Just viimati nimetatud nõudsid aktsiisi tõusu rohkem, kui alul plaanitud 5%. Eelnõu vastu oli 31 Keskerakonna, Rahvaliidu ja sotside esindajat.

Otsuse kohaselt tõuseb käibemaks 1. juulil kaks protsenti – senise 18 asemel 20-ni. Bensiini aktsiisimäär tõuseb 10,8 protsenti ja diislikütusel 12 protsenti. Eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäär tõuseb samuti kümme protsenti. Maagaasihind kerkib kodutarbijale umbes 3,7 protsenti.

Neste Eesti jaemüügijuht Ivar Kohv tunnistas, et loomulikult tähendab kütuseaktsiisi tõus tarbijale kütusehinna tõusu. Kohvi sõnul peab paika ka riigikogu liikmete välja arvutatud suurusjärk, et ühele liitrile lisandub 70 senti.

Need arvutused on tehtud käibemaksu tõusu mitte arvestades, mistõttu kütuse tegelik hinnatõus tuleb veel suurem.

Kas 1. juulil kehtima hakkav uus aktsiis tähendab automaatselt ka kütusehinna tõusu samal päeval, pole Kohvi sõnul veel otsustatud. „Eks me peame oma varud ja reservid üle vaatama ning otsustama, kas hind tõuseb 1. juulil või mõni päev hiljem.”

Viimasel ajal on kütuse hind nagunii tasapisi tõusnud ja alles eile hommikul tõstsid kõik Eesti suuremad kütusemüüjad jälle pea korraga hindu. Kohv pole enda sõnul küll ennustaja, kuid jaehindade tõusust on näha, et maailmaturuhinnad on ülespoole liikumas. „Hästi ei tahaks muidugi uskuda, et kütusehind tõuseks möödunud aasta sama aja tasemele, kuid suund on pigem tõusu poole,” nentis Kohv.

Nii nagu muu jaekaubandus, on Kohvi sõnul mõnevõrra vähenenud ka kütuse tarbimine. „Aga sõidud sõitmata ei jää ja inimesed liikuma peavad. Selliseid mitu korda tarbimise vähenemist kohe kindlasti pole toimunud,” ütles Kohv.

Rimi Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuhi Evelin Mägi­oja sõnul tähendab kaheprotsendine käibemaksu tõus automaatselt kõigi hindade tõusu. „Meie hindade ülesehitus on arvestatud oma kulude baasil ja kui sinna juurde tuleb käibemaksu tõus, siis ega selle arvelt ju meie kulud vähemaks jää,” tõdes Mägioja. See tähendab, et kõigi kaubatoodete hinnad kerkivad täpselt kaks protsenti.

Mägioja ei uskunud, et tootjad tuleksid suurtele kaubakettidele vastu ja alandaksid hindu.  

Kütuseaktsiisi tõusul Mägioja sõnul hindadele kohest efekti ei ole, kuigi kindlasti suurenevad logistikakulud.

Mägioja möönis, et kindlasti muutuvad tarbijad seoses hinnatõusuga natukene ettevaatlikumaks. Mil määral, on Mägioja sõnul raske ennustada. „Aga arvata võib, et kampaaniapakkumised jäävad ja kampaaniahinnad ei tõuse nii, nagu ülejäänud toodete sortiment.”

Tallinna autobussikoondise juhatuse esimees Hugo Linholm viitas, et piletihinnad kehtestab linn. „Aga loomulikult tähendab kütusehinna tõus meie kulude kasvu. Meie arvestuste järgi tähen­dab kümneprotsendine aktsiisi tõus poolaasta lisakulu kolm miljonit krooni,” nentis Linholm.

Tallinna transpordiameti juha­taja Andres Harjo ütles, et praegu ei tähenda kütuseaktsiisi tõus piletihindadele midagi. „Volikogu on kinnitanud piletihinnad ja praegu ei ole piletihinna tõusu arutatud,” kinnitas Harjo.

Peab olema nutikas

AS-i Sebe juhatuse esimees Hugo Osula ütles, et aktsiisitõus piletihinna tõusuni ei vii, sest muidu oleks ettevõte reisijatest ilma. „Oleme väga mures, et reisijate arv väheneb. See väheneb juba päris tükk aega,” tõdes Osula. Ta tõi näiteks Narva sõitjate mahu vähenemise, mille põhjuseks see, et Narvast enam Tallinna tööle ei tulda. Tartu täistunni ekspress on end aga väga hästi õigustanud. Kuid Tallinna-Tartu osakaal on Sebe vedude mahust ainult 20 protsenti.

Kuna Sebe on eraettevõte – erinevalt Tallinna autobussikoondisest, kes saab vajaduse korral käe linna poole abi järele sirutada –, peab ta olema ka nutikam ja lahendusi otsima. Seetõttu tuleb Osula sõnul vaadata üle näiteks logistiline pool: kas mõnel liinil saab bussiliiklust vähendada. Narva liinil on juba sellel poolaastal jäänud väljumisi vähemaks keskmiselt seitse protsenti.

„Kui me ei suuda lähima viie aasta jooksul bussijuhtide palka tõsta, siis meil ei ole enam viie aasta pärast bussijuhte, kes inimesi ringi veaksid. Mina ei võta koolipingist või veoautoroolist tulnud mehi liini peale sõima. Bussijuhi elukutse on äärmiselt vastutusrikas, keeruline, professionaalsust ja täpsust nõudev ning kui me seda tööd ei suuda kinni maksta, on nad peagi kõik Soomes,” nentis Osula.

Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive suudab tarbijat vähemalt sellel aastal rõõmustada. „Elektrihinna tõusu sellel kalendriaastal ei tule,” kinnitas Liive. Mis saab järgmisel aastal, mil roheliste erakonna nõudel suurenevad nii energia- kui ka ehitussektorit puudutavad ressursimaksud, ei tahtnud Liive ennustada. „Rusikareegel on see, et 50 miljonit krooni lisakulu tähendab 1 sent kW/h,” andis Liive mõista, et järgmisel aastal Eesti elanik elektrihinnatõusust siiski ei pääse.

Kui suureks hinnatõus kujuneda võib, seda Liive ei osanud öelda. Liive viitas, et riigikogu otsustab küll saaste- ja ressursitasude vahemikud (kuni 20%), aga valitsuse otsus on see, millist vahemikku hakatakse rakendama.

Parlamendis heaks kiidetud kärbete ja maksutõusude eesmärk on parandada riigi eelarvepositsiooni kuue miljardi krooni võrra. See kindlustaks, et Eesti riigieelarve defitsiit jääb alla kolme protsendi ning säilib võimalus võtta euro kasutusele 2011. aasta jaanuaris.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas ütles eile parlamendis, et maksutõusud kergitavad tarbijahinnaindeksit (THI) sel ja järgmisel aastal veidi üle ühe protsendi. Eurole ülemineku üheks kriteeriumiks on ka THI tõus ehk inflatsioon ning see ei tohi ületada enam kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme hinnastabiilsuse mõttes kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra. Kui naftahind osutub kõrgemaks, kui siiani on arvatud, siis on 1,5% sisse jäämine paraku küsitav.

Taavi Rõivas nentis, et praeguses keerulises majanduslikus olukorras võib juhtuda, et sügisel tuleb hakata kolmandat lisaeelarvet arutama.

Sandor Liive: kehtestada võiks naftamaksu

•• Sandor Liive on keskkonnatasude suhtes põhimõttelisel eriarvamusel.

•• „See on üks väheseid tööstusharusid, mis on meil arenemisvõimeline. Ma ei räägi siin ainult elektrist, ma räägin ka põlevkivist vedelkütuse tootmisest. Olen nõus, et energiaressursse peab maksustama, aga arvan, et pole mõistlik maksustada ressursi kaudu nii, nagu seda praegu tehakse. Maksustada tuleks ikkagi loodud väärtust,” arvas Liive.

•• Põlevkivist toodetud vedelkütuse kasumlikkust arvestades võiks Liive sõnul võtta nn naftamaksu, elektri suhtes rõhuks ta aga elektriaktsiisile. „Ma ei seaks kodumaist elektritootmist võrreldes importelektrienergiaga konkurentsi mõttes halvemasse olukorda. Põlevkivielekter tagab Eestile energiajulgeoleku ja igasugune põlevkivist elektri tootmise lisamaksustamine seab ta kehvemasse seisu võrreldes importelektriga,” rõhutas Liive.

•• Liive viitas peatsele elektrituru avamisele, kuid nüüd teeb riik ise väljastpoolt Eestit olevatele tootjatele konkureerimise põlevkivi-elektriga lihtsamaks.