Riigihangete ameti juhid teenivad infomonopolilt

Riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv osaleb veebruaris oma tööajast lektorina viiel erafirma korraldatud koolitusel. Sarv teenib 300–500 krooni akadeemilise tunni eest. Peadirektori asetäitjad Andres Veel ja Tom Annikve jagavad riigihangetega seonduvat infot vastavalt neljal ja kahel tasulisel kursusel.

Samas kurdavad ettevõtjad, et 1. jaanuarist muutunud riigihangete seaduse rakenduse kohta on informatsiooni keeruline saada.

Mõned firmajuhid nentisid, et riigihangete ameti koduleheküljel puudub pädev ja ülevaatlik informatsioon ning ainus võimalus ennast asjaga kurssi viia on osaleda kallil erafirma korraldatud teabepäeval.

“Omal käel pole midagi võimalik teada saada,” ütles ASi Sagro müügijuht Aivar Suppi.

OÜ Kyyrix juhataja Toomas Tamme osales teisipäeval kaubandus-tööstuskoja korraldatud seminaril. Tema hinnangul on seadusemuudatused nii suured, et ettevõtjal on kaks võimalust: koolitada ennast välja tasulistel kursustel või palgata jurist.

“Loomulikult peaks see info olema tasuta kättesaadav, igal juhul tuleks korraldada tasuta infopäevi,” ütles Tamme. “Seda enam, et varsti seadus jälle muutub, nagu täna kuulda võis.”

Koolitusfirmad on tühja turu vajadusest aru saanud ning iga endast lugupidav koolitaja korraldab uuest seadusest tulenevaid muudatusi selgitava kursuse, kuhu kutsub raha eest esinema riigihangete ameti kõrge ametniku.

21 000kroonise kuupalgaga Sarv tunnistas, et saab erafirmas koolituse läbiviimise eest tasu. “Ei saa öelda, et meie ametnikud teeniksid nii palju, et väike lisateenistus ära ei kuluks.” Sarve kinnitusel ei pea ta oma lisateenistusest kellelegi aru andma.

Peadirektori asetäitja Tom Annikve kinnitusel õppejõuna lisaraha teenimine põhitööd ei sega, sest ületunde tuleb teha nii või teisiti. “Koolitustel lugemine on meie tavatöö huvides, lihtsam on korraga rääkida 20-le kui ühele inimesele,” ütles ta. Tema sõnul maksavad koolitusfirmad lektoritele 300 kuni 500 krooni akadeemilise tunni eest.