NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Majandusteoreetiliselt saab rahvamajanduslikult eristada nii efektiivset eelarve defitsiidi planeerimist kui ka ebaefektiivset.
a) Eelarve tulude mõttes oleks üldiselt defitsiidi planeerimine arvestades rahvuslikult kogutud finantsvarude kaasamist nt siis hea majanduspoliitika kui see asendaks muidu paratamatut/alternatiivset administratiivset hindade/inflatsiooni tõstmist. Eriti hea on lühiaegselt see strateegia kõrge inflatsiooni korral (nagu meil praegu) sest kõrge inflatsioon hävitab mõne aastaga nagunii kogutud finantsvarude ostujõu.
b) Eelarvelistes kulutustes oleks varude suunamine kasulik nt õpetajatele palgavaeguste leevendamiseks, ja üldse majandusliku ebavõrdsuse leevendamiseks vms. Disefektiivne/absurdne aga nt eelarve ülejääkide planeerimiseks (et nendega katta oodatavaid puudujääke), samuti oleks mõttetu teiste mõttetuteks osutunud kulutuste katmise tarbeks varusid mängu tuua, nagu integratsiooni süvendamiseks, suure poliitriskiga vene-transiidi tarbeks raudteede või sadamate putitamiseks, mõttetutest tulumaksuseadustest permanentsete maksualandamistega tulenevate eelarveaukude lappimiseks (majandusteoreetiliselt meie barbaarsed maksuseadused tuleb tsiviliseeritud riikidega kooskõlla viia et nendega koopereeruda ja mitte väärvõtetega konkureerida).
c) Eelarvedefitsiidi katmine rahvuslike kinnisvarade müügiga on üldiselt kahtlase väärtusega, tõlgendatav rahvusliku vara „konfiskeerimisena“, täpselt samuti nagu eramumaa makski.
d) Majandusteoreetiliselt suureks apsuks on et eelarve eelnõudes ei seata esiplaanile projektiga kaasnevat inflatsiooni. Lõppude lõpuks on inflatsioon majanduse peamine jätkusuutlikkuse näitaja, kui soovite siis ka võib seda ositi lugeda rahamaksuks ehk finantsvarade maksuks ja seda võiks isegi maksukoormusele juurde lisada.
e) Majandusteoreetiliselt on täielikult põhjendamatud üldised väited a la „jätkata range ja ülejäägis eelarvepoliitikaga, mis oleks üheks meetmeks Eesti inimeste jõukuse suurendamisel“. Või vähemalt oleks vaja juurde lisada et milliste komplementeeruvate meetmetega see kongrueerub. Rääkimata täiendavast selgituseks et miks see väide Põhjala kohta ei kehti.
Ebamoraalne, amoraalne eelarve. Lisaks täiesti asjatundmatu. Püütakse raha kokku kraapida sealt, kus seda raha tegelikult pole. Vaestelt ja väetitelt. Samas oleks võimalusi maksukoormuse ümberkantimiseks jõukamatele kihtidele veel küll ja küll...Isegi üldise keskmise maksukoormuse säilimisel...http://tomp.wordpress.com/
Ma pean kahjutundega tunnistama, et see saast hakkab juba üle võlli minema. Isadelt võetakse võimalus saada peale lapse sündi natuke palgalist puhkust, et abiks olla, koolitoetused võtame ära, hambaraviraha ka. Küll aga ei puuduta keegi pensione ega pensionäride hambaproteeside toetusi ja muud sarnast. Ühesõnaga kütame kõik noorte selga niiet koliseb, need kannatavad ikka ära. Pensionärid on ju suur valijaskond ja nende käest 300 krooni võtmine maksaks valusalt kätte. Aga noortelt, küll need ära unustavad ja ikka valivad. Pole enne see asi nii vastik tundunud kui praegu... aga krt keskerakonda ka ei vali, järelikult olete leidnud õige lahenduse. Jobud olete sellegipoolest.
Kõigepealt, oleme nupukad ja võimekad noored eestlased. Mis toetused? Meil endal aru peas, ja seda pead müümegi.
Teiseks, kas me ei anna riiklikele registritele iga kuu väga korralikku infot selle kohta, kelle pere vajab toetamist ja kelle oma mitte. Toetada tuleb neid, kes endiga tõesti hakkama ei saa. Muidu hakkame toetama somaallaste laiskust, nagu Lõuna-Soome praegu teeb.
Mis mõte on maksta Toomas Annuse, Hans Luige, Armin Karu jt lastele mingit ranitsatoetust, koolitoidutoetust? Hullud olete või? Ma ei arva et ka need pered ise seda toetust tahaksid. Niisiis, lõpetaks kohe toetuse peredele, kelle kuu sissetulek on üle 17 000 näiteks. Kui ei suuda neid riigi andmebaasidest eraldada, tehke konkurss. Microlink või keegi konkurent kindlasti suudab.
Jumala ausalt- minul on mõõt täis. Kust vähegi võimalik sealt võtan selle raha tagasi ja jokk ( alko, tubakas Lätist, bensiin ? , kõikvõimalik maksusahkerdamine ka jne).
Hea idee, seda võiks vabalt edasi arendada. Ma kusagil juba ka tegin ühe ettepaneku toetuste suhtes. Aga häid ideid meil ei hinnata, ma mõtlen tõeliselt häid, millega rahvas tõesti rahule jääks. Selle asemel keeratakse robustselt kruustange.
Ma ei vastanda. Tõden fakti lihtsalt. Lihtsalt kui ühte poolt rapsitakse siis teine jäetakse puutumata. Ma pole seda meelt, et vanadelt peaks võtma ega ka seda meelt, et kõik mis võetakse peab saama võetud noortelt peredelt ja lastelt.
Mis sai luksusautode maksustamise ideest?? See oleks palju rohkem raha riigipapade taskutesse toonud ja ka vaesemad pered ja lapsed oleksid tõenäolisemalt ellu jäänud...
Ei kujuta ette mis järgmisel aastal kooli alguste puhul saama hakkab kui isegi nii väikene toetus mis veidikenegi aitas peredel lastele kooliasju soetada... Kui laste töövihikud maksavad juba 300-500(või isegi rohkem??) aastas, kui peres on 3-4 kooliealist last, siis kuidas see pere peab toime tulema, kel nagunii raskused hakkama saamisel???
Väga tore, et meie poliitikud mõtlevad teiste seisukohast ka ikka, mitte ainult oma rahakoti paksuse järele...
Siis on hea, kui ei vastanda. Sellest poleks kasu kellelegi. Aga tuleb tõdeda, et penskaritel on mõnevõrra, võiks öelda isegi palju kordi raskem endaga ise hakkama saada. Nad nimelt ei saa midagi sinna parata, et nad on penskarid. Ja siit valutab ja sealt valutab ja rohud maksavad nagunii poole pensioni ja silmad on pimedad ja kõrvad kurdid ja nii edasi. Ja mõnedel pole abistavaid lapsi või on need ise endaga hädas - ühesõnaga, jätkem nad rahule isegi mõttes. Me jõuame ise kord samasse seisu ja ei oska öelda, kas seda nüüd soovida või parem mitte.
Peredelt võtmine on sigadus. Parem jätku andmata, aga äravõtmine on juba äärmuslik samm, nagu ma ütlesin. Eriti selle valguses, et "vanemahüvitise korda ei muudeta", ehk ülempiir kerkib. Ja siis räägitakse veel tublidest, kes endaga toime tulevad.
Künism ja järjekordne katse rahvast tülli pöörata.
Meid on maal palju kes saavad 5000-6000 krooni palka ja siis on neil jultumust hambaravihüvitis ja koolitoetus ära võtta!Olen üldisel tasane aga nüüd on küll kops üle maksa!See on sigadus ja häbi meie riigiisadele!!
eesti riigis ei tohiks üldse sünnitada.Siin ei ole midagi kindlat, peale valimisi lubame, võtame vastu seadused ja äkki kõik vastu taevast. Ainult lollid ja kandidaadid lähevad järgmine kord valima.
Mulle hakkab järjest enam tunduma, et Ansip ja co teavad, et rohkem valimisi ilmselt ei tule. Niimoodi endale vett peale tõmmata ei ole lihtsalt võimalik, kui loodetakse veel rahvaga mängida.
Ootame ära.
Riigieelarve viib koolitoetused ja isapuhkuse
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Majandusteoreetiliselt saab rahvamajanduslikult eristada nii efektiivset eelarve defitsiidi planeerimist kui ka ebaefektiivset.
a) Eelarve tulude mõttes oleks üldiselt defitsiidi planeerimine arvestades rahvuslikult kogutud finantsvarude kaasamist nt siis hea majanduspoliitika kui see asendaks muidu paratamatut/alternatiivset administratiivset hindade/inflatsiooni tõstmist. Eriti hea on lühiaegselt see strateegia kõrge inflatsiooni korral (nagu meil praegu) sest kõrge inflatsioon hävitab mõne aastaga nagunii kogutud finantsvarude ostujõu.
b) Eelarvelistes kulutustes oleks varude suunamine kasulik nt õpetajatele palgavaeguste leevendamiseks, ja üldse majandusliku ebavõrdsuse leevendamiseks vms. Disefektiivne/absurdne aga nt eelarve ülejääkide planeerimiseks (et nendega katta oodatavaid puudujääke), samuti oleks mõttetu teiste mõttetuteks osutunud kulutuste katmise tarbeks varusid mängu tuua, nagu integratsiooni süvendamiseks, suure poliitriskiga vene-transiidi tarbeks raudteede või sadamate putitamiseks, mõttetutest tulumaksuseadustest permanentsete maksualandamistega tulenevate eelarveaukude lappimiseks (majandusteoreetiliselt meie barbaarsed maksuseadused tuleb tsiviliseeritud riikidega kooskõlla viia et nendega koopereeruda ja mitte väärvõtetega konkureerida).
c) Eelarvedefitsiidi katmine rahvuslike kinnisvarade müügiga on üldiselt kahtlase väärtusega, tõlgendatav rahvusliku vara „konfiskeerimisena“, täpselt samuti nagu eramumaa makski.
d) Majandusteoreetiliselt suureks apsuks on et eelarve eelnõudes ei seata esiplaanile projektiga kaasnevat inflatsiooni. Lõppude lõpuks on inflatsioon majanduse peamine jätkusuutlikkuse näitaja, kui soovite siis ka võib seda ositi lugeda rahamaksuks ehk finantsvarade maksuks ja seda võiks isegi maksukoormusele juurde lisada.
e) Majandusteoreetiliselt on täielikult põhjendamatud üldised väited a la „jätkata range ja ülejäägis eelarvepoliitikaga, mis oleks üheks meetmeks Eesti inimeste jõukuse suurendamisel“. Või vähemalt oleks vaja juurde lisada et milliste komplementeeruvate meetmetega see kongrueerub. Rääkimata täiendavast selgituseks et miks see väide Põhjala kohta ei kehti.
Ü. Ennuste
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Kõik maksud, mis maksmata
Ükskord me saame teilt kätte
Kõik laksud, mis laksmata
Ükskord saab kättemaksust
Meil muidugi villand ka
Ja igast heledast laksust –
Neid ohtralt te pilland ka
Ükskord me, hangud ja hargid
Õlgadel, tõstame mässu
Teil kõigil on täis tehtud margid
Ja riik on keeratud nässu
Ükskord me maksame kätte
Kõik käibe- ja kättemaksud
Ükskord me saame teid kätte –
Me valime maha teid, paksud!
(J. Mäggi asjakohane luuletus)
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Teiseks, kas me ei anna riiklikele registritele iga kuu väga korralikku infot selle kohta, kelle pere vajab toetamist ja kelle oma mitte. Toetada tuleb neid, kes endiga tõesti hakkama ei saa. Muidu hakkame toetama somaallaste laiskust, nagu Lõuna-Soome praegu teeb.
Mis mõte on maksta Toomas Annuse, Hans Luige, Armin Karu jt lastele mingit ranitsatoetust, koolitoidutoetust? Hullud olete või? Ma ei arva et ka need pered ise seda toetust tahaksid. Niisiis, lõpetaks kohe toetuse peredele, kelle kuu sissetulek on üle 17 000 näiteks. Kui ei suuda neid riigi andmebaasidest eraldada, tehke konkurss. Microlink või keegi konkurent kindlasti suudab.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Ei kujuta ette mis järgmisel aastal kooli alguste puhul saama hakkab kui isegi nii väikene toetus mis veidikenegi aitas peredel lastele kooliasju soetada... Kui laste töövihikud maksavad juba 300-500(või isegi rohkem??) aastas, kui peres on 3-4 kooliealist last, siis kuidas see pere peab toime tulema, kel nagunii raskused hakkama saamisel???
Väga tore, et meie poliitikud mõtlevad teiste seisukohast ka ikka, mitte ainult oma rahakoti paksuse järele...
Jube!
Tuvastamata Kasutaja
Peredelt võtmine on sigadus. Parem jätku andmata, aga äravõtmine on juba äärmuslik samm, nagu ma ütlesin. Eriti selle valguses, et "vanemahüvitise korda ei muudeta", ehk ülempiir kerkib. Ja siis räägitakse veel tublidest, kes endaga toime tulevad.
Künism ja järjekordne katse rahvast tülli pöörata.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Ootame ära.
Tuvastamata Kasutaja