Riigi päästjateta valdu aitavad entusiastid ja väikesed šantaažid

Palamuse vallas valvas tuleohutuse üle riiklik päästekompanii 1995. aastast kuni tänavu kevadeni, mil vallajuhid pidid tõele näkku vaatama – päästevõimek tagamiseks oli korraga vaja leida ise raha. Valla esialgsete arvutuste kohaselt peaks vald leidma aasta lõpuni 25 000–30 000-eurose investeeringu. Pilk pöörati ettevõtjate poole ning vallajuht Urmas Astel saatis välja kirja, mida ta ise nimetab väikeseks šantaažiks.

„Kutsun teid veel kord pritsumehi toetama. Kui peate seda võimatuks või vabatahtlike tegevust Palamusel hoopis mõttetuks, olge head, öelge oma arvamus kõva häälega välja,” seisab vallavanema kirjas. „Sellisel juhul on asi selge ja ka vald lõpetab omapoolsed ponnistused võimalikult kiire abi pakkumiseks õnnetuste korral.”

Väike šantažeerimine mõjus ja vald on lähedal kokkuleppele kõigi suuremate kohalike ettevõtetega, et vallas päästevõime püsiks. „Alates maist oleme hoidnud ühte meest alati valmis ja autot tangitult ning praegu tundub, et kõik läheb ka rahastuse otsimisel hästi,” sõnas Astel.

Erakomando Saaremaale?

Priitahtlike päästeliidu nõukogu esimehe Rait Killandi sõnul käibki vabatahtlike päästjate rahastuse leidmine riigile teenuse osutamisest, valla toetusest ja seejärel ka sponsorite leidmisest. „Riigi ja valla toetuse saamine sõltub väga palju suhetest, kus riik maksab endale sobivatele komandodele ning vallaga tuleb alati väga hästi läbi saada ja kui neile vajalik, siis nad ka toetavad,” selgitas Killandi. „Eesti keskmine valla toetus on kuhugi 1300 euro ligi – mõned ei saa üldse ja mõned saavad suisa 15 000 eurot.”

Saaremaal aga mõlgutatakse mõtet luua riiklikust päästesüsteemist sõltumatu ehk erapäästekomando. See idee tekkis ettevõtja Juhani Seilenthali sõnul vahetult pärast seda, kui Leisi valla komando suleti. „Kindlasti on meie plaanis väga oluline kaitsta metsa,” lisas ta.

See, kuidas erapäästekomandot rahastama hakatakse, ei ole veel lõpuni kindel.

„Praegu on plaan küsida igalt metsaomanikult üks euro hektari eest aastas. Lisaks ka ettevõtjad,” rääkis Seilenthal. „Praegu on teada, et üks kohalik ettevõtja annab meile enda tootmisest jäänud jääksoojust garaaži kütmiseks ja teisel on oma pritsuauto, millest saab meie esimene.”

Meestest, kes tuld kustutama hakkavad, Seilenthali sõnul aga puudust ei tule. „Eks siin Saaremaal ole töökaid ja hakkajaid mehi küll. Nad ei küsi, et miks ma peaksin käed külge lööma, vaid nad võtavad seda iseenesestmõistetavana,” rääkis ta.Erapääste pole midagi uutPäästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu leiab, et erapäästekomandod ei ole maailmas midagi uut. „Reeglina on need mingi tööstusobjekti või piirkonna kaitsmiseks loodud,” rääkis ta. Tema sõnul on erapäästekomandot Eestis planeerinud aastaid tagasi luua turvafirma ESS, kes seda aga eeldatavasti suure kulu ja väikese tulu tõttu ei loonud.

„Päästeamet tervitab igat algatust ja panust, mis muudab Eesti või mingi konkreetse piirkonna turvalisemaks. Mina ei näe hetkel aga suurt erinevust vabatahtliku ja erapäästekomando vahel. Ka vabatahtlikel on võimalus teha teenustöid ning küsida rahastatust nii eraõiguslikelt kui riigiasutustelt,” lisas päästeameti peadirektor.