Riigi infosüsteem murdus töötuks jäänute armee ees

 Mitmekordistunud töötute ja tööotsijate hordid häirisid ligi nelja kuu vältel tööturuameti ja tööhõiveameti tegevust, sest arvutisüsteem ei võimaldanud ülekoormuse tõttu andmeid uuendada.

Enda tööotsijaks või töötuks registreerimisest sõltub inimeste jaoks kas abiraha või ka töötuskindlustushüvitise väljamaksmine. Nii tuli kümnetel tööturuameti ametnikel teha kuude viisi nädalavahetuseti ületunde, et kanda nädala jooksul lisandunud inimeste andmed riiklikku andmebaasi.

Tööturuameti kinnitusel vedas neid alt igapäevatöös kasutatav infotehnoloogia. Nüüdseks on amet koos sotsiaalministeeriumiga suutnud probleemid lahendada. Tööturuameti pressiesindaja Erko Vanatalu selgitusel häiris nende tööd infosüsteem, mida amet on kasutanud 2003. aastast. „Tol ajal kehtis seadus, mis nõudis väiksemate andmehulkade töötlemist. Seoses andmebaasi pideva täienemisega muutusid lõpuks päringud aeglaseks,” selgitas Vanatalu.

Lisaks sellele, et ühe inimese töötuks või tööotsijaks registreerimisel tuli ameti personalil aastatetaguse olukorraga võrreldes rohkem andmeid sisestada, on viimase poole aasta jooksul mitmekordistunud ka töö kaotanud inimeste arv. Kui 2007. aasta detsembris oli Eestis registreeritud töötuid veidi üle 14 000, siis eelmise aasta lõpus oli neid juba üle 30 000.

Vanatalu selgitusel muutsid suurem töötute arv ning infotehnoloogilised viperused tööturuameti infosüsteemi aeglaseks ja andmete sisestamine ning salvestamine võttis väga kaua aega.

Jaanuari keskpaigaks oli sotsiaalministeerium ameti tarvis soetanud aga uue, endisest võimsama serveri ja Vanatalu andmeil ei ole päringute tegemine ning uute töötute või tööostjate registreerimine enam probleem.

Samas möönis Vanatalu, et infotehnoloogilised apsakad sundi­sid ameti klienditeenindajaid tööle nii hilistel õhtutundidel kui ka nädalavahetustel. Üks tööturuameti klienditeenindaja rääkis Eesti Päevalehele, et oktoobri-, novembri- ja detsembrikuus tuli kõikidel klienditeenindajatel teha ületunde oma vabast ajast. Kuigi esialgu oli juttu tehtud ületundide eest lisatasu maksmisest, pole ei tema ega kolleegid rahapuuduse tõttu lisatasu saanud.

Anonüümsust palunud klienditeenindaja rääkis, et kui nad oleksid ületundidest keeldunud, oleksid kannatanud ennekõike end tööotsijana või töötuna registreerida soovijad. Vanatalu sõnul tuli süsteemi ülekoormatuse tõttu siiski mõned ameti klienditeenindussaalidest tagasi saata.

Töötud rahata ei jäänud

•• Kuna kehtiva töötuskindlustushüvitise väljamaksmine eeldab, et inimene on end arvele võtnud tööturuametis, siis sõltus ameti töötajate võimekusest töötute rahasaamine.

•• Töötukassa juhatuse liige Erik Aas ütles, et nendeni ei jõudnud eelmise aasta sügisel tööturuametis toimunud infosüsteemi tõrgete kohta ühtegi kaebust. „Meile saadetakse tööturuametist töötute andmeid nii elektrooniliselt kui ka paberil. Minu andmetel ei tekkinud väga suuri viivitusi,” lisas Aas.

•• Tööturuameti selgitusel suudeti infosüsteemi rikete ajal tagada inimeste õigused töötutoetustele ning nii vormistati näiteks eelmisel päeval ametist tagasisaadetud inimesi töötuks tagantjärele, et nad rahaliselt ei kannataks.

•• Probleemid tööturuameti infosüsteemis algasid septembri keskel. Täielikult lahendati probleemid aga detsembris. Ei sotsiaalministeerium ega ka tööturuamet ei ole avalikkust infosüsteemi probleemidest teavitanud.