Rein Raud: koolimatemaatika peaks muutuma

Rektor märkis, et riigieksamid peaksid testima neid koolilõpetajate oskusi, mis on nende edasiseks eluks, sealhulgas õpinguteks vajalikud.

 „Mu meelest kuuluvad mitmed matemaatilised oskused nende hulka. Paraku tundub mulle, et praegu koolides õpetatav matemaatika ei ole tingimata suunatud selliste oskuste edasiandmisele - ei ole vaja üle küllastada õpilase mälu tohutu valemihulgaga ja treenida teda algebralisi avaldisi teisendama, kui ta sellegipoolest ei suuda praktilises elus hakkama saada toimingutega, mis eeldavad mõningat matemaatilist taipu,” ütles Rein Raud Päevaleht Online’ile.

 „Seega - toetan matemaatika riigieksami kohustuslikuks muutmist ainult juhul, kui matemaatika sisu muutub,” lisas ta.

Samuti pakkus ta välja ühe võimaliku lahenduse. „Võimalik, et matemaatika riigieksam võiks olla korraldatud koguni kahes variandis, millest ühe sooritamist eeldatakse loodusteaduslikel ja tehnilistel erialadel ülikoolis õppima asujatelt, teine aga oleks piisav neile, kes eelistavad humanitaaralasid või kunste,” ütles Rein Raud.

 „Kui piirduda ühe eksamiga, mis täidab mõlemat funktsiooni, jäävad osa inimeste lõpuhinded teenimatult madalaks,” nentis ta lõpetuseks.

Matemaatika riigieksam muutub kohustuslikuks

Gümnaasiumilõpetaja peab 2014. aastast tegema kolm kohustuslikku riigieksamit – emakeele, võõrkeele ja matemaatika. Riigieksamitele lisaks tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada ka õppesuuna teemaline küpsuseksam. Ka nõuab uus riiklik õppekava eelnõu, et õpilane peab gümnaasiumi jooksul tegema ühe uurimus- või praktilise töö.

Tartu Annelinna gümnaasiumis matemaatikat õpetava Maksim Ivanovi arvates on kohustuslik matemaatika eksam hea mõte, sest see süvendab õpilaste matemaatikateadmisi. Ivanovi sõnul ei vali enamik õpilasi selles aines riigieksamit ja seetõttu ei pöörata matemaatika õppimisele ka erilist tähelepanu. Nii näiteks soovib 12. klassis, kus Ivanov õpetab, 18 õpilasest sel õppeaastal matemaatika eksami valida vaid üheksa. Eelmisel nädalal korraldas Ivanov proovieksami, et kontrollida nende praegusi teadmisi. Selgus, et üheksast õpilasest ainult viis tuleks eksamiga toime. „Ülejäänud ei saaks kohustuslikku 20 protsenti täis,” nentis Ivanov.

Seepärast soovitab matemaatikaõpetaja riigieksami kokkupanijaile koostada matemaatika eksam oluliselt lihtsam. Nende jaoks, kes tahavad ülikoolis matemaatikat või sellega seotud aineid edasi õppida, soovitas Ivanov lisada ka mõned keerukamad ülesanded.

Nii põhikooli kui ka gümnaasiumi riikliku õppekava määruse eelnõu on ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil ja rakendatakse pärast heakskiitu järk-järgult alates järgmisest õppeaastast. Täies mahus peavad koolid uut õppekava täitma hakkama 2013/14. õppeaastal.