Reiljan on uue liidu sünnil jalus

Kavale asendada valitsusliidus sotsiaaldemokraadid Rahvaliiduga veeres eile ette uus kivi, kuna Harju maakohus mõistis endise keskkonnaministri ja Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani pistisevõtmises süüdi. Nimelt teatas IRL, et nende jaoks oleks probleem koostöö erakonnaga, kelle endine juht ja riigikogu fraktsiooni liige on kohtus süüdi mõistetud.

„Tänane kohtuotsus on IRL-ile selgelt probleem,” möönis erakonna peasekretär Margus Tsahkna.

„Villu Reiljani üle langetatud süüdimõistev kohtuotsus korruptsioonikuriteos saab olema üheks takistuseks võimalikel läbirääkimistel,” kinnitas ka IRL-i liige Ken-Marti Vaher. „Ei ole kahtlust, otsusel on mõju ka poliitilisele keskkonnale, sest tegemist on nüüd juba langetatud kohtuotsuse, mitte enam lihtsalt kriminaalasjaga,” lisas Vaher.

Võimalik lahendus

IRL käis oma Reiljanist tingitud reservatsioonid Rahvaliiduga koostöö tegemise suhtes välja ka eile aset leidnud kahel kõnelustevoorul, kus koguneti koos Reformierakonnaga arutama Rahvaliidu võimalikku toetust nii eelarvekärbetele kui ka ametlikku liitumist valitsusega. Võimalikuks lahenduseks peetakse Reiljani vabatahtlikku taandumist riigikoguliikme koha pealt. Seaduse järgi ei pea Reiljan oma kohta loovutama enne, kui kõikvõimalikud apellatsioonid ta kõrgemates kohtuastmetes samamoodi süüdi jätaksid ja kohtuotsus lõplikult jõustuks.

Reformierakond on Reiljani suhtes palju leebemal seisukohal. Peaminister Andrus Ansip kinnitas eile Päevalehele, et „oravad” ei seosta Villu Reiljanit ja Rahvaliitu. „Rahvaliidul on 11 000 liiget ja nende esindajad on demokraatlikul teel riigikokku valitud. See on iga isiku otsustada, kuidas ta edasi käitub,” rääkis Ansip. Peaminister tõi näiteks, et Reformierakonna liikmest riigikogulane Margus Hanson lahkus riigikogust alles pärast süüdimõistmist kõrgeimas kohtuastmes ehk riigikohtus.

Reiljani küsimus paistis blokeerivat Rahvaliidu kaasamise Reformierakonna ja IRL-i riigikogu ridade tugevdamiseks, hoolimata sellest, et eilsete kohtumiste tulemusel suutsid Reformierakond, IRL ja Rahvaliit jõuda pea täielikule kokkuleppele kaheksamiljardilise eelarvekärpe suhtes – veel jäi otsustada vaid ühe miljardi krooni riigieelarvest leidmine. Veelgi enam, pooled jõudsid juba arutada isegi 2010. aasta 17-miljardilise puudujäägi lahendamise küsimusi.  Peaminister Ansip ütles, et on Reformierakonna seisukohast valmis olema paindlik puuduoleva ühemiljardilise kokkuleppe leidmiseks.  „Reformierakonnal on selle leidmiseks palju variante. Aga ei Rahvaliit ega IRL polnud valmis ütlema, mis variandid neile [ühe miljardi krooni leidmiseks] sobivad,” nentis ta.

Samal ajal kui Reformierakond ja IRL jätkasid kõnelusi Rahvaliiduga, jätkus ülimalt segane olukord, sest õhtul kogunesid kaks ametisoleva koalitsiooni suuremat erakonda taas kabinetinõupidamisele sotsidega. Taas kord arutati eelarvet. IRL-i peasekretär Tsahkna möönis, et muidugi tekitab see avalikkuses palju segadust, kui päeval istutakse koos Rahvaliiduga ning õhtul kogunetakse hoopis sotsidega eelarvet arutama. „Ministrite vabastamine või mittevabastamine on selgelt peaministri otsustada,” pareeris küsimust absurdse olukorra kohta Tsahkna.

Ka peaminister möönis olukorra segasust. „Ega see pole segane ainult avalikkuse jaoks, sa­ma­moodi on ka valitsusest vaadates. Valitsuses üksmeelt pole, näe­me [sotsidega] olukorda ikka väga erinevalt,” rääkis ta. Ansip ei välistanud, et eelarvega saab maha siiski veel ametisolev koalitsioon.

Kütus ja tubakas kallinevad

•• Eile õhtul kogunenud valitsuse liikmed leppisid kokku mõningates eelarve seisukorra parandustes, mis aga ei kata kogu kaheksat miljardit ületavat kärpevajadust.

•• Otsustati koostada lisaeelarve, mis parandab eelarvepositsiooni, väidetavalt 3,4 miljardi krooni ulatuses. Sellele lisanduvad 2,5 miljardi eest juba aprillis tehtud otsused, nagu II pensionisamba külmutamine ja töötuskindlustusmakse määra tõstmine kolme protsendini. Eile otsustati neile lisada ministeeriumide kulude vähendamine kokku 1,8 miljardi krooni eest.

•• Tegevuskulusid kärbib riik peaaegu 630 miljonit krooni, sealhulgas personalikulusid ligi 300 miljonit. Kõik ministeeriumid vähendasid palgafondi poole aasta pealt kaheksa protsenti.

•• Samuti otsustas valitsus tõsta alates 1. juulist kütuseaktsiisi viis protsenti, tubakaaktsiis tõuseb samas ulatuses alates tuleva aasta jaanuarist. Aktsiisitõusud parandavad valitsussektori eelarvepositsiooni 410 miljoni krooni võrra.