Reformierakonna avang tõstis Ilvese esiplaanile

Peaminister Andrus Ansipi kinnitusel saaks europarlamendi saadikust Ilvesest Eestile väärikas president. Reformierakonna teisteks kandidaatideks on Tartu linnapea Laine Jänes ja rahvastikuminister Paul Eerik Rummo.

“Reformierakonna initsiatiiv on hästi positiivne, mis lisab usku, et erakonnad suudavad koostööd teha ja tulla 28. augustil riigikokku presidenti valima ühise kandidaadiga,” ütles Res Publica esimees Taavi Veskimägi. Tema sõnul on Ilves esitatud kolme tõsise kandidaadi seas kõige tugevam nimi. “Res Publica on Ilvese suhtes hästi meelestatud. Pole välistatud, et me toetame teda,” lausus Veskimägi.

Res Publica teatab 4. aprillil oma eelistused, kelle seas on ilmselt riigikogu juhatuses jätkav Ene Ergma.

Osa kandidaate kattuvad

Vastavalt märtsi algul sõlmitud viie erakonna kokkuleppele esitab iga partei hiljemalt 6. aprilliks kolm nime, mis võib kokku anda 15 kandidaati. Veskimägi sõnul hakkab osa nimesid ilmselt kattuma.

Sotsiaaldemokraadid otsustavad 2. aprillil, kes on Ilvese kõrval nende kaks teist kandidaati.

Isamaaliit teeb oma valiku vahetult enne ümarlaua kokkutulekut. “Iseenesest on hea, et Reformierakond ei nimetanud ainult oma erakonna liikmeid,” lausus Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas. “Aga tulevase Eesti presidendi nimi ei pruugi veel teada olla.” Reformierakonna teade pakkus Lukase sõnul palju teavet, näiteks seda, et Laine Jänes on juba 40-aastane.

Reformierakonna sammu suhtus kriitilisemalt Keskfraktsiooni esimees Ain Seppik.

“Poliitilisi kandidaate esitades läksid nad kergema vastupanu teed. Ka meil oleks lihtne esitada kas või kümme parteisõdurit, kes kandideerimiseks nõusoleku annavad. Nüüd muutus valik ka meie jaoks lihtsamaks,” rääkis Seppik. Ta tunnistas, et Keskerakond on teinud pakkumise mitmele tuntud apoliitilisele isikule, kuid saanud neilt “korvi.” “Inimesi on väga raske veenda. Presidendiks ei soovita saada, sest siis kaob privaatsus, kaob eraelu,” märkis Seppik.

Keskfraktsioon Ilvese vastu

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar on andnud mõista, et võimatu pole näha ka teda kandidaatide rivis. “Kui te küsite minult, kas Savisaar sobiks presidendiks, siis vastus on jah,” ütles Seppik. “Aga Edgar Savisaar ei ole Laine Jänes või Paul-Eerik Rummo. Tal on suur poliitiline kogemus ja ta mõtleb sügavalt järele, mida see otsus tähendab.”

Seppik ütles taas, et Ilves pole Keskerakonna jaoks sobilik inimene presidenditoolile. “Isikuomadustelt on ta sobiv, kuid programmiliselt ilmselt mitte,” lisas ta. Seppik paneb Ilvesele pahaks hiljutist tippkommunistide vastast artiklit, mis oli kantud soovist “ühiskonda lõhestada”.

Et parlament suudaks Eestile presidendi ära valida, peab see mees või naine saama kokku vähemalt 68 poolthäält. Mitmel hinnangul on see jätkuvalt riigikogule kaelamurdev ülesanne.

Ilvest mõjutas rahva suur poolehoid

•• Veel detsembris kandideerimisse tõrjuvalt suhtunud Toomas Hendrik Ilves tunnistas eile Eesti Päevalehele, et tema jah- sõna puhul sai määravaks kõrge toetus, mida rahvas talle arvamusuuringutes on andnud.

•• “Ei kujutanud ette, et mul võiks sellist toetuspinda olla,” ütles Ilves. Eesti Päevalehe poolt Turu Uuringute AS-ilt tellitud mitmed küsitlused on näidanud, et Ilves hoiab võimalike kandidaatide seas Arnold Rüütli järel kõrget teist kohta.

•• Esimesena andis Ilves nõusoleku kandideerida oma koduerakonnale SDE-le. “Kui Reformierakond tuli minu juurde, olin meeldivalt üllatunud, et valitsuserakond teeb opositsioonis olevale erakonnale sellise ettepaneku,” lausus Ilves. “Osalen protsessis, kus erakonnad üritavad leida ühist kandidaati. On selge, et ühel parteil pole midagi teha.”

•• Ilvese kinnitusel tuli tal teha äärmiselt raske otsus, mis mõjutab tugevasti juba seatud eluplaane.

•• “See on minu kolmas elu pahupidi pöörav otsus. Esimene oli siis, kui Lennart Meri helistas mulle 1992. aastal ja palus tulla suursaadikuks. Teine kord helistas Lennart Meri mulle 1996. aastal ja ütles, et hakka kohe välisministriks,” meenutas Ilves, kellel on kuni 2009. aastani taskus europarlamendi mandaat.

K.K.