Reformierakond tõmbas pidurit haldusreformile

 Reformierakond sunnib regionaalminister Siim Kiislerit välja käima uusi lahendusi haldusreformiks, sest teatas eile, et partei küll toetab haldusreformi kiiret elluviimist, kuid mõistlikud ümberkorraldused tuleb teoks teha hiljemalt 2013. aastaks.

„Reformierakond ei pea võimalikuks, et reformi elluviimisega eiratakse riigikohtu otsustest tulenevat keeldu muuta valimisseadusi vahetult enne valimisi,” selgitas erakond oma eilses pressiteates.

Reformierakonda kuuluv endine regionaalminister Peep Aru rääkis, et Kiisleri pakutud reformiplaani, mille käigus moodustataks 20 omavalitsust veel selle aasta jooksul, erakond ei toeta. „Kui me lepime kokku, mis asi see reform on, siis on meie poolt kõik asjad võimalikud. Seni pole tegelikult proovitud leida erakondade vahel konsensust,” selgitas Aru.

Nii soovibki Reformierakond, et juba lähiajal moodustataks erakondade ümarlaud, kuhu kaastaks ka omavalitsuste esindajad, et leida haldusreformis ühisosa ja paika panna ajakava.

Vabatahtlik liitumine võimalik

Aru sõnul on võimalik, et kui ümarlaud leiab haldusterritoriaalse reformi suhtes konsensuse ja peab vajalikuks reform ellu viia 2011. aastaks, siis on see ka võimalik.

Reformierakonna ettekujutusest kõneledes lisas Aru, et nad kipuvad toetama reformi, mille käigus suurendatakse omavalitsusliitude rolli maakonna arengu edendamisel.

Siiski ei välista Aru ka seda, et omavalitsustele tuleks anda viimane võimalus vabatahtlikult liituda. „Me pole ju omavalitsustele öelnud, et vabatahtlik periood kestab niikaua ja lõpeb sel hetkel. Ma arvan, et vabatahtlikku ühinemise protsess võiks jätkuda,” lisas Aru.

Kiisler ütles Reformierakonna seisukohta kommenteerides, et ta on pettunud. „Tegin konkreetse seaduseelnõu, palusin konkreetset vastust ja ootasin koalitsioonipartnerite ettepanekuid, aga lõppkokkuvõttes sain ebamäärase vastuse,” lisas Kiisler.

Kiisleri pakub kompromissi, et reform tehtaks ära 2011. aastaks. Nii võiks sel sügisel valitavate kohalike omavalitsuste volikogude ametiajaks jääda kaks aastat ja 2011. aastal toimuva haldusreformi järel tuleks valida uued volikogud.

Kiisler selgitas, et tema idee toestamiseks pole tarvis muuta kehtivat põhiseadust ega ka alamaastme õigusakte, kuna põhiseaduse paragrahv 156 ütleb, et seadusega võib volikogu volituste perioodi lühendada seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.

Reformile ikka vastu ka sotsid

•• Tuleval nädalal kohtuvad taas koalitsioonierakondade esindajad, et leida haldusreformi tegemise suhtes võimalik kompromiss.

•• Varem on teatanud sotsiaaldemokraadid, et ka nemad ei soovi haldusreformi elluviimist sel aastal.

•• Lisaks soovivad sotsid, et haldusreformi käigus moodustataks kahetasandiline omavalitsuste süsteem. Isamaa ja Res Publica Liit ja Reformierakond on pooldanud ühetasandilisi omavalitsusi.