Raudteeõnnetuste arv on kasvanud

Maanteesõiduki ja rongi kokkupõrke juhtumeid oli 8, neis sai viga 4 ja hukkus 2 inimest. Otsasõidujuhtumeid raudteel viibinud inimestele oli 6, neis sai viga 2 ja hukkus 4 inimest, teatas TJA.

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on mõnevõrra tõusnud nii kokkupõrke- kui otsasõidujuhtumite arv.

Õnnetuste peamiseks põhjuseks on liikluseeskirjade eiramine liiklejate poolt ning osade inimeste jätkuvalt hoolimatu suhtumine ja tahtmatus parandada oma liikluskäitumist.

2010. aasta I poolaasta kõik rongi ja maanteesõiduki kokkupõrkejuhtumid toimusid liikluseeskirja nõuete rikkumise tõttu maanteesõidukijuhi poolt.

Kokkupõrkejuhtumite tõus on seotud ka tavapärasest suurema lumekogusega möödunud talvel. Kaheksast kokkupõrkejuhtumist neli toimusid eeldatavalt suutmatusest valida ilmastiku- ja teeoludele vastavat sõidukiirust ja –stiili.

Kokkupõrkejuhtumeid oli ülesõidukohtade varustatust silmas pidades nii automaatse foorsignalisatsiooniga ülesõidukohtadel (näiteks Pikkjärve ja Vägeva) kui ka reguleerimata ülesõidukohtadel (näiteks Männiku ja Klooga- Ranna).

Ülesõidukohad ehitatakse ümber

Ülesõitukohtade olemasoleva varustatuse ja asukoha ülevaatamisega liiklusmugavuse tõstmiseks tegeleb riik koostöös raudteeinfrastruktuuri ettevõtjatega aktiivselt. Nii näiteks on alustatud ümberehitustööde planeerimisega Klooga- Ranna ülesõidukohas ja lähiajal võetakse seal kasutusele automaatne foorsignalisatsioon.

Männiku ülesõidu ümberehitusprojekt on kinnitatud ning TJA on tööde alustamiseks väljastanud ehitusloa. Ümberehitusprojekti kohaselt asendatakse Männikul kaks suhteliselt ebamugavat ülesõidukohta ühe, liiklejate jaoks oluliselt mugavama ja kaasaegsete ohutusseadmetega varustatud ülesõidukohaga.

Rongide piirkiiruse suurenemist arvestades on raudteeinfrastruktuuri ettevõtjatel TJA teadaolevalt plaanis varustada valdav enamus Tallinn- Tapa raudteelõigu reguleerimata ülesõidukohtadest foorsignalisatsiooni ja tõkkepuudega.

2010. aasta I poolaasta otsasõidujuhtumid raudteel viibinud inimestele toimusid eranditult kõik inimeste viibimise tõttu raudteel selleks mitteettenähtud kohas. Otsasõidujuhtumite täpsemate asjaolude ja põhjuste väljaselgitamisega tegeleb politsei.

TJA analüüsib järjepidevalt raudteel toimunud õnnetuste asjaolusid, et leida koostöös raudteeinfrastruktuuri ettevõtjatega ning raudteeohutusega tegelevate organisatsioonidega probleemidele tehnilised lahendused. Raudteevaldkonna planeerimistegevuses peab TJA muuhulgas oluliseks tihedat koostööd kohalike omavalitsustega, et raudteeohutusalane tegevus lähtuks ennekõike regiooni vajadustest.

Teavitustöö käib

Õnnetuste asjaolude analüüs näitab, et suhteliselt paljude eestimaalaste liikluskultuur ei jõua täna veel sammu pidada kiiresti areneva raudteeinfrastruktuuriga. Endiselt on suureks probleemiks teatud hulga inimeste hoolimatu suhtumine raudteel kehtivatesse reeglitesse ja võimalikesse ohtudesse ning tahtmatus oma liikluskultuuri parandada.

Järjepidev teavitustöö eesmärgiga parandada inimeste liikluskäitumist on TJA üks raudteeohutusalase tegevuse prioriteet. Teavitustööd korraldab TJA koostöös raudteeohutusega tegeleva rahvusvahelise organisatsiooniga OLE (Operation Lifesaver Estonia).

Kuni selle aasta lõpuni kestev raudteeohutuskampaania „Ta on lähemal, kui sa arvatagi oskad! Hinda õigesti läheneva rongi kiirust ja kaugust!“ (www.tja.ee/raudteeohutus ) soovib võimalikult paljude eestimaalasteni viia sõnumi, et raudtee on kõrgendatud ohuga piirkond, kus saab turvaliselt liigelda üksnes juhul, kui jälgitakse fooritulesid, liiklusmärke ja ohutusnõudeid.

Raudteeõnnetuste vältimiseks tuleb just autojuhtidel ja jalakäijatel pöörata erilist tähelepanu raudteeliikluse omapäradele ja ohtudele. Liikluskasvatus saab alguse kodust ja vanemate hoiakutest.

Seetõttu on väga oluline, et lapsevanemad oma lastele ohutu liiklemise reeglitest pidevalt ja põhjalikult räägiksid.