Rask: kõrged riigiametnikud said aastaid liiga suurt palka

Mille alusel arvutati aastaid ministrite, riigisekretäri, õiguskantsleri ja riigikontrolöri ametipalka mitte eelmise aasta keskmisest palgast, vaid jooksva aasta kvartali keskmisest palgast, jääb Raski sõnul arusaamatuks. "Sellisel palgaarvutusel õiguslik alus puudub," ütles Rask riigikogu ees esinesed.

Ta tõi näite, et kui riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient on 6,0 ja näiteks riigikontrolöri ametipalga koefitsient on 5,5, siis võiks eeldada, et riigikohtu esimehe aastapalk on riigikontrolöri aastapalgast mõnevõrra kõrgem. Avalikest allikatest pärinevatel andmetel aga selgub, et riigikontrolöri 2008. aasta palk oli siiski riigikohtu esimehe omast ligi 120 000 krooni kõrgem.

"Erinevus tuleb sellest, milline on see Eesti keskmine palk, mida ametipalga arvutamise aluseks võetakse," märkis Rask. "Kas aasta keskmine, või jooksva aasta kvartali keskmine, mis palgatõusu tingimustes oli igal juhul kõrgem eelmise aasta keskmisest. Sama suhe kehtib ka kõigi teiste – kohtunike, peaministri, õiguskantsleri, riigisekretäri palkade võrdlemisel."

Asjas selgusele jõudmiseks pöördus ta rahandusministeeriumi poole. "Selgus, et tegemist on hästi varjatud avaliku saladusega," märkis Rask. "Rahandusministeeriumi ametnikud vastasid, et on olemas mingi kiri, kuid kuna uus seadus on juba riigikogus vastu võetud, siis see ei oma tähtsust ja riigikohtule seda kirja ei väljastatud. Riigikantselei lihtsalt ei reageerinud riigikohtu ametnike järelepärimisele," kõneles ta.

Viimaks koostas siiski rahandusministeerium selgitava kirja, mis riigikohtu esimehe hinnangul ei vastanud ka elementaarsetele haldusdokumendi nõuetele.

"Võimalik, et kusagil on korrektselt vormistatud ja avalikesse registritesse kantud ning allkirjastatud dokument, kuid riigikohtu ametnikele jäi see kättesaamatuks," ütles Rask.

Kirjas räägitakse tema sõnul seaduse tõlgendamisest ja keskmise palga erinevast tõlgendamisest. "Seaduste tõlgendamise õigus on kohtul, mitte haldusametnikul," nentis Rask. "Kirjas esitatakse nii-öelda tõlgendusena terve metoodika, kuidas saavutada meelepärasem kõrgem Eesti keskmine palk, mida ministritele maksta."

Raski kinnitusel oli tegemist põhiseadusega ilmses vastuolus oleva halduspraktikaga.