Rännul olnud sookurg Tom hukkus Sudaanis

Sel sügisel tõendatult esimese põhjala sookurena Aafrika mandrile jõudmisega kuulsaks saanud satelliitsaatjaga kurg Tomi eluküünal kustus enne talvitamiskohta jõudmist Sudaani kõrbelises põhjaosas.

Nii Eesti kui teiste Euroopa riikide ornitolooge oma lõunasse rännuga elevil hoidnud Põlvamaalt Lootvina kandist pärit sookure liikumisel silma peal hoidnud kureuurija Aivar Leito sõnul rauges tänavu kevadel ilmavalgust näinud linnu jõud juba 12. novembril. Ehk siis vaid päev pärast seda, kui tema seljas olnud 105-grammiselt jälgimisseadmelt tulnud andmed olid kinnitanud, et ta on Egiptusesse jõudnud ja ühtlasi sellega oma nime suurte tähtedega Euroopa linnu-uuringute ajalukku kirjutanud.

530 kilomeetrit päevas

Leito arvates sai ühes vanematega rännuteel olnud Tomile saatuslikuks kurepere liiga suur lennutempo, mis hakkas tuure koguma pärast seda, mil nad Valgevenes hukkunud Tomi sõsarat Jutat olid mõnda aega leinanud. „1600 kilomeetri pikkune teekond Valgevenest Türgi keskosani läbiti vaid kolme päevaga. See teeb rändekiiruseks sel lõigul ligikaudu 530 kilomeetrit päevas,“ kirjeldas Leito. „Kuna sookure rändekiirus on soodsates oludes ligi viiskümmend kilomeetrit tunnis, pidid nad lendama päevas kümme tundi ehk praktiliselt kogu valge aja.“

Edasi Türgi lõunaosast umbes 1900 kilomeetri kaugusel asuvasse Sudaani jõudis kurepere viie päevaga. Selles rändeetapis oli liikumiskiirus küll mõnevõrra kahanenud, kuid noore kure jaoks ilmselt siiski mitte piisavalt: päevas läbiti siis keskmiselt 370 kilomeetrit ning iga päev oldi lennus seitse tundi ühte jutti.

Ehk siis Valgevenest Sudaani olnud 3700 kilomeetrit möödusid meie sookurgedel sõna otses mõttes otse kui linnulennud- üksnes kolmeteistkümne päevaga. „Seepärast on täiesti arusaadav, et selline teekond ei olnud Tomile lõpuni jõukohane,“ tähendas Leito, märkides ühtlasi, et linnul jäi Etioopias asuvast suurest sookurgede talvitamispaigast puudu tuhatkond kilomeetrit.

„Kõige tõenäolisemalt jäi pere juba Valgevenes esimese poja surma tõttu rändel ajahätta ning eks vanemad tegid kõik, et õigeks ajaks talvekorterisse jõuda. Kahjuks maksis see ka teise poja elu ning pärale jõudsid vaid vanemad ilma poegadeta,“ nentis Leito.

Leito hinnangul võib ühtekokku ligi 6000 kilomeetri pikkune ränk teekond olla üks peamisi põhjusi, miks meie kured rändavad talvitama suuremas osas Hispaaniasse ja Vahemere äärde, mitte Etioopiasse. „Aga ilmselt on osade kurgede mälus Etioopia tõotatud maa, kuhu nad kõigele vaatamata talvitama pürivad,“ arvas ta.

Saatjale minnakse järgi

Sookurg Tom hukkus lähedal sellele kohale, kus mõned aastad tagasi lõppesid konnakotkas Teele rännutee. Lähim linn jääb selles paigas ligi 700 kilomeetri kaugusele.

Lähipäevadel peaks selguma, kas Tomi ja tema 50 000 krooni maksvat saatjat lähevad otsima meie linnumehed või siis nende Sudaani kolleegid.

Tom oli kümnes Eesti sookurg, kellele on Aafrikasse lendamist oodates jälgimisseade külge pandud.

Etioopia keskosas asuv suur sookurgede talvitamiskoht teada-tuntud juba ammusest ajast. Tavaliselt veedab seal talve ligikaudu 50 000 sookurge, kes kogunevad sinna suuremalt jaolt Venemaa avarustest.

Tänu Tomi täpselt fikseeritud reisiteekonnale on nüüdsest kinnitust leidnud, et see kant pole võõras ka põhjala sookurgedele.

Meie sookurgede seas on aga kõige populaarsemaks talvitamiskohaks Hispaania, Etioopiasse lendab vaid väike osa meie sookurgedest.

Tomi edestas teel lõunasse algul soomlaste poolt jälgimisseadmega varustatud sookurg, kes püsis samuti Egiptuse kursil, kuid viimati andis lind endast signaaliga märku novembri alguses Krimmist. Suure tõenäosusega tabas teda sama saatus, mis Jutatki.

Esimesed sookured märgistasid meie linnu-uurijad koos sakslastest kolleegidega 2000. aastate alguses. Üks neist hukkus Ukrainas, teine Türgis.