Ränk talv on tapnud metskitsi ja -sigu

Nii rasket aega kui praegu pole meie metskitsedel ja metssigadel juba aastakümneid kannatada tulnud: paksust lumest tingitud toidunappuse tõttu on jahimehed üle Eesti leidnud hulganisti kas nälga surnud või siis kiskjate ja koerte murtud loomade korjuseid.

Jõgevamaa loodusemees ja Kullavere jahiseltsi liige Vahur Sepp tõi esile, et nii kitsede kui ka kärssninade elule on kibedust lisanud viimasest sulast lumele tekkinud jäine koorik. See muudab vaenlaste eest põgenemise ühtmoodi raskeks nii noortele ja väetimatele kui ka tugevamatele ulukitele. „Sisuliselt katsid kitsed pärast sula oma kehadega kõikidele suurematele ja väiksematele kiskjatele korraliku pidulaua,” tähendas Sepp.

Sepp, kes pidevalt metsas käib, ütles, et leiab kitsede korjuseid pidevalt. „Kui pooled kitsed selle talve üle elavad, on väga hästi läinud, sest nende laipu on metsas väga palju,” osutas ta. Teist kitsedele niivõrd ränka talve mäletas ta möödunud aastatuhande seitsmekümnendate algusest. Pärast seda kohati kitsi mõnda aega suhteliselt harva.

Et kitsede viimastel aastatel jõudsalt suurenenud arvukus võib pea poole võrra kokku kuivada, kinnitab Sepale mitu märki, mida ka kogenud metsameeste silmad ei ole varem naljalt näinud. „Praeguseks on isegi rebased õppinud kitsi murdma,”  märkis ta, olles ise kahe sellise juhtumi tunnistaja. Tavaliselt koosneb reinuvaderite talvine menüü eeskätt hiirtest, kuid kuna eelmisel suvel oli nende arvukus madalseisus ja praegu on nad paksu kaitsva lume all, kannustab rebaseid kitsede kallale nälg.

Hundid võtavad parima liha

Hundid on aga ennast praeguste lumeolude tõttu hõlptoiduks muutunud kitsedest niivõrd täis söönud, et piirduvad kinni püütud loomade kõige magusamate osade söömisega. Sellegi kohta oli Sepal näiteks tuua hiljutine juhtum, kus ta ühe võsavillemi jälgedele sattus. „Hunt oli vaid 50 meetri pikkuse sööstuga kitse kätte saanud ning nahka pistnud vaid südame,” rääkis ta.

Peale kiskjate ei ütle nõrkenud kitsede ja metssigade murdmisest ära ka hulkuvad koerad. Mati Hõbemägi Järvamaal tegutsevast Imavere jahiseltsist ütles, et nende jahipiirkonnas on sel talvel vabalt ringi jooksvate koerte murtud kitsi leitud seitse ehk rohkem kui kunagi varem. „Jääb arusaamatuks, miks inimesed oma koeri ketis ei taha hoida, kuigi oleme sellele pidevalt tähelepanu juhtinud,” nentis ta.

Viimaste loendusandmete kohaselt hinnati mullu metskitsede arvukus 100 000–200 000 loomale. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil ütles, et metskitsede hulk peaks tänavuse talvega küll oluliselt kahanema, kuid siiski mitte poole võrra. „Eks mõnes piirkonnas võib rängemini minna, aga üldiselt ma ei usu, et nii peaks minema,” sõnas Männil. „Kõik oleneb talvisest elupaigast ja sealsest toidubaasist.”

Samuti on tema hinnangul metssigade puhul – kelle arvukus küündib viimaste loendusandmete kohaselt enam kui 23 000 loomani – oodata põrsaste tavapärasest suuremat suremust. „Samas seal, kus neid aktiivselt toidetakse, ei pruugi ka nendega midagi juhtuda,” lisas Männil.

Kuna nii sigade kui ka kitsede arvukuse hindamisel lähtuvad jahimehed eelkõige jälgedest, siis tänavuse talve vähese liikuvuse tõttu võivad kütid Männili arvates sõraliste arvu tegelikkusest väiksemaks hinnata.

Metsasanitaridest ronki ja teisi raipetoidulisi elukaid peaks aga sel kevadel lume kadumisel ees ootama lausa külluslik pidulaud.

Metsa veetakse sadu tonne sööta

•• Mati Hõbemägi Imavere jahiseltsist märkis, et sel talvel metsloomadele veetava sööda kogust ei saa lugeda mitte tonnides, vaid juba sadades tonnides. „Loomi tuleb kõvasti sööta,” sõnas ta.

•• Metskitsedele viiakse vähemalt Imavere kandis pidevalt koormate kaupa heina, silo, vihtu, teravilja, porgandeid, kaalikaid ja kapsast. Sigu nuumatakse toiduplatsidel teraviljaga.

•• Lisaks jahimeestele tunneb sealsete metsloomade söögipoolise pärast muret mitu kohalikku talunikku, kes on ise samuti asunud loomi söötma või siis pakuvad jahimeestele sööta.

•• Hõbemägi ütles, et sel talvel on söödakohtade juurde koondunud lausa mitmekümnepealised loomakarjad.