Rämpsposti saatjad varjuvad ettevõtlusvabaduse kilbi taha

”Isikuandmete kaitse seadus kaitseb isikute eraelu puutumatust, samas kui kommertsteadaannete saatmine kujutab endast ettevõtlusvabadust, misläbi põrkuvad kaks üldist põhiõigust,” ütles andmekaitse inspektsiooni pressiesindaja Elsa Neeme Päevaleht Online’ile.

”Seega on oluline leida nende vaheline tasakaal ja otsustada igal juhtumil eraldi, mil juhul üks teise üle kaalub,” lisas ta.

Lisaks isikuandmete kaitse seadusele saab mingil määral masspostitusi ohjeldada ka infoühiskonna teenuse seaduse abil.

Mõlemad seadused kaitsevad üksnes füüsilist isikut. Näiteks nõue, et otsepostituse võib läkidada vaid adressaadi loal ei kehti ettevõtte puhul. Seega aadress info@firmanimi.ee pole rämpsposti eest kaitstud.

„Seadus on pigem liiga pandlik. Meie arvates ei tohiks olla seaduslik saata masspostitusi nende juriidiliste isikute e-maili aadressidele, kes pole selleks luba andnud,“ kommenteeris olukorda Altex Marketingi e-maili turunduse spetsialist Meelis Ojasild.

Juhul kui masspostitamisega tegelev ettevõte kasutab näiteks internetis avalikult leiduvaid eraisikute e-posti aadresse, siis pole vajalik isiku eelnev nõusolek reklaami saamiseks, küll aga on tal õigus nõuda edaspidist isikuandmete töötlemise lõpetamist.

„Me ei saa seada täielikku keeldu ettevõtlusvabadusele. Kui isiku elektronposti aadress on kas ta enda või kellegi teise poolt tehtud kättesaadavaks avalikus allikas, peab ta olema valmis selleks, et ta võib saada sinna ka soovimatuid postitusi,“ ütles andmekaitse inspektsiooni pressiesindaja Elsa Neeme.

„Seetõttu soovitame mitte oma elektronposti aadressi ise avaldada ja juba avaldatud lehekülgedelt eemaldada või nõuda eemaldamist. Samuti on pea iga elektronpostkasti seadetes võimalik luua filtreid ja ka soovimatuid aadresse blokeerida,“ lisas ta.

Andmekaitse inspektsioonil puudub teave e-posti aadressidega äritsemise kohta

Erinevatest foorumitest ning ajaveebidest võib lugeda, et internetis avaldatud e-posti aadresse otsivad spetsiaalsed programmid ehk „spämmirobotid“.

E-turunduse ning sealhulgas ka masspostitamisega kaubamärgi Roosa Elevant all tegutseva Kolmas Planeet OÜ juhatuse liige Siim Saar nentis samuti, et mõned ettevõtjad korjavad aadresse mis on internetis avalikuks tehtud.

„Paljude erinevate suhtlusportalide ning firmade kliendilistide andmed on lekkinud tänu töötajate hoolimatusele või kuritahtlikkusele,“ lisas ta.

Saare sõnul on aset leidnud ka juhtumeid, kus andmeid müüakse, kuid juhul kui on tegemist eraisikute andmetega, siis on see ebaseaduslik.

Altex Marketingi e-maili turunduse spetsialist Meelis Ojasild nentis, et pahatihti on e-maili aadressid kogutud internetist robotite abil või mõnel muul meetodil, kus luba puudub või pole seda isegi küsitud.

„Meie arvates on üsna üllatav, et senimaani pole keegi võtnud piisavalt aega ja pingutanud selle nimel, et neid kohtusse kaevata,“ lisas ta.

Andmekaitse inspektsiooni kinnitusel pole neil seni olnud kokkupuudet sääraste illegaalsete andmebaasidega ning neil puuduv teave „musta turu“ kohta, kus eraisikute e-posti aadressidega äritsetaks.

Käesoleval aastal on kommertsreklaami soovimatu saamisega seonduvaid pöördumisi andmekaitse inspektsioonile sel aastal laekunud umbes neljakümne ringis, moodustades umbes 10 protsenti pöördumiste koguarvust. Möödunud aastal karistati rikkujat nimetatud küsimuses hoiatustrahviga kahel korral.

Turundusekspert: rämpspost vihastab inimesi

Ilma adressaatide eelneva nõusolekuta suvalistele aadressidele tehtavad masspostitused mõjuvad turundusinfo ja –konverentsifirma Best Marketing juhi Hando Sinisalu hinnangul inimestele pigem viha tekitavalt ning tõenäosus, et reklaam inimest tõesti huvitab on väga väike.

Ta nentis, et erinevused soovitud ja mitte soovitud postituste vahel on väga suured.

„Üks äärmus on sellised kampaaniad, mida tehakse väga suurtes massides, võib-olla sadadele tuhandetele ning ilma igasuguse eelneva nõusolekuta suvalistele aadressidele,“ rääkis Sinisalu ning lisas, et see ongi see, mida klassikalises mõttes nimetatakse spämmiks.

„Tegelikult on spämmi kohapealt üleval diskussioon, et on olemas juriidiline spämm ehk seadusevastane ning moraalne spämm, mis on seadusega kooskõlas, kuid oma olemuselt mitte soovitud postitus. Seal on need piirid üsna ähmased,“ kõneles Sinisalu.

„Kui saadetakse sadadele tuhandetele inimestele e-kiri, et vahetage oma autol talverehvid, sõltumata sellest, kas inimesel on üldse auto või ta on need juba ära vahetanud. See kindlasti vihastab väga suure hulga inimesi välja, kuna see on asjakohatu ning soovimatu postitus,“ rääkis Sinisalu.

„Samas võib olla mõni adressaat täiesti juhuslikult ehk loterii põhimõttel olla selline, kellele pakkumine parasjagu sobib,“ lisas ta.

„Teine lähenemine on see, et ettevõttetel on oma kliendibaasi postitusnimekirjad, milles on inimesed, kes on avaldanud nõusoleku, et nad tahavad saada infot. Sellist laadi kampaaniad võivad olla väga efektiivsed,“ leisid Sinisalu.