Raivo Vare: Eesti vajab arutelu ka tabuteemadel

Nii ütles Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare, kui hilines täna toimuvat arengufoorumit tutvustavale kohtumisele. Varet hoidsid kinni töömehed, kes olid oma lubadused täitmata jätnud. Kuid see pole ühekordne kurtmine – tähtaegadest mitte kinnipidamist või lugupidamatut suhtumist on enda nahal tundnud paljud tarbijad. Seda ajal, kui meil on suur töötute armee. Eestisse pensionipõlve pidama tulnud inglane Therence Hughes tellis oma majja töömehed, kes ei ilmunud kokkuleppest hoolimata samal päeval kohale isegi tunde hiljem. Kui Hughes helistas firmasse, kust töömehed telliti, öeldi sealt: vabandust, me ei saanud täna tulla, tuleme homme. Teisisõnu – klient pidi ise helistama ja aru pärima pärast seda, kui oli tunde lubatud teenust oodanud. „Kus teil see masu on?” oli inglase loomulik küsimus.

Milline on meie sõnum?

Kõik algab väikestest asjadest. Täna arutlevad ligi paarsada Eesti helget pead koos maailma juhtivate tulevikumõtlejate ja strateegidega Estonia teatris selle üle, milline on Eesti ja tema majanduse tulevik. Sellele viitab ka arengufoorumi pealkiri „Kasvuvisioon – maailmas edukas ja koduselt armas Eesti aastal 2018”. Päeva avav president Toomas Hendrik Ilves on korduvalt rõhutanud, et nõudlik maailm meie ümber esitab meile järgmise kümnendi jooksul mitmeid tõsiseid küsimusi ja me peame mõtlema, millise majandusega läheme vastu oma riigi sajandale sünnipäevale. Kuid 2018 pole vaid Eesti sajanda sünnipäeva aasta – sellel aastal on Eesti ka Euroopa Liidu eesistuja. Kas meil on Euroopale mingi sõnum ja kui, siis milline ning milles suudame olla eestvedajad ja -kõnelejad? Nagu ütlevad Arengufondi juht Ott Pärna ja nõukogu esimees Raivo Vare, ongi foorum Eesti majanduse ja seeläbi ka muude elualade tuleviku teemalise diskussiooni avalöögiks.

Nii Vare kui ka Pärna leiavad, et Eesti võti saab olla väga hea haridus, millega omakorda seostub noortesse usu süstimine, et ka pärast väga heade välismaa ülikoolide lõpetamist tasub Eestisse tagasi tulla. Praegu on Eesti Euroopa ülikoolide assotsiatsiooni 2007. aasta uuringu tulemuste järgi nende 11 Euroopa riigi seas, kus tudengeid ja talente rohkem eksporditakse. Selle asemel võiks asi olla balansis või isegi impordi poole kaldu. Tipptasemel haridus olekski selle eeldus. „Emigreeruma kipuvad tihti just andekamad,” ütles Vare, viidates, et meie ülikoole küll finantseeritakse, kuid kvaliteet millegipärast ei parane. Seetõttu peavad ka meie oma ülikoolid tagama uute oskuste ja talentide õpetamise. „Paradoksaalselt, nagu ka akadeemik Endel Lippmaa hiljutises Eesti Päevalehes ütles, on kakskümmend aastat kestnud pidev reformimine viinud olukorrani, kus meil on 500 professorit, kellest vaid kümnendik vastab rahvusvahelisele tasemele.”

Tuleb teha samm edasi

Vare sõnul tulevad meie ülikoolidesse välisõppejõududeks peredeta noored või vanad inimesed, sama lugu on diplomaatidega. Põhjuseks on see, et pereinimeste lastele pole siin kooli, kus õppida. „Osalt seetõttu pole paljud tippõppejõud ka siia tulnud,” arvas Vare. Vare ja Pärna leiavad, et Eestis tuleks käivitada diskussioon uutel ja teatud mõttes ehk isegi tabuteemadel. „Praegu muretseb Eesti tuleviku pärast ehk umbes sada inimest, kuid see võiks huvitada kogu rahvast. Visioonitöö pole eliidi projekt, rahvas peab selle omaks võtma,” leidis Vare. Tabuteemadest rääkides viitas Vare müüdile, nagu oleks Eestis palju paindlikke väikeettevõtjaid, kes oma toodangut ekspordivad. „Tegelikkuses on eksport suures mahus välismaalastest firmaomanike käes.” Pärna hinnangul tuleb meil endile selgeks teha, kas tahame olla ambitsioonikad ja kas või Skandinaavia mõttes partneriks saada või rahuldume lihtsama töö tegija rolliga ning loksume muu maailmaga kaasa. Viimasena öeldu aga tähendaks tagasiminekut. „Kindlasti ei tohiks me end pidevalt võrrelda Läti ja Leeduga. Sest minu arvates sa saadki selleks, kellega sa end võrdled. Peame suutma end astme võrra edasi mängida,” viitas Pärna, andes mõista, et pigem võiksime end võrrelda Skandinaavia maadega. Kuid miks mitte ka Singapuri või Luksemburgiga, viskas Vare kinda õhku.

Arutelu innustavad tippstrateegid

•• Loovat mõtlemist ja avatud arutelu innustavad täna toimuval foorumil ettekanded maailma juhtivatelt tulevikumõtlejatelt ja strateegidelt.

•• Nimeka strateegiavõrgustiku Global Business Network endine juht ja mitme tulevikku käsitleva raamatu autor Eamonn Kelly (pildil) aitab mõista ja Eesti konteksti tõlgendada lähikümnendi olulisemaid maailmatrende.

•• Nokia läbi aegade edukaimaks peetud strateegiajuht Mikko Kosonen, kes on paar viimast aastat tegutsenud Soome innovatsioonifondi Sitra presidendina, avab Soome ees seisvaid ülesandeid, võimalusi ja valikuid.

•• Eesti majanduse tulevikuteid tõlgendab videosilla vahendusel üleilmselt tunnustatud stsenaariumide guru Peter Schwartz.

•• Maailma tippstrateegide arva­mused aitavad loodetavasti lahen­dada ka probleemi, mida Pärna ja Vare peavad Eesti jaoks tõsiseks – me mõtleme end ise väikeseks. Mõelda tuleks aga sel­le­le, kuidas meie väiksus meie eeli­seks pöörata. „Me ei hakka mitte kunagi olema suur tanker. Aga tanker ilma lootsita liikuda ei saa. Olgem siis lootsid, kes leia­vad tee, kuidas kasulik olla,” kut­sub Vare kõiki tulevikule mõtlema.