Raivo Küüt: sisejuurdlus oleks pidanud kohe kuriteole viitama

Kõigepealt – ma esitasin avalduse PPA peadirektori ametikohalt lahkumise suhtes ja seda põhjusel, et selle juhtumi tagajärjel tulnud kriitikatulv halvab organisatsiooni töörahu ja meeleolu. Kuna ma vastutan üldises plaanis PPA-s toimuva eest, siis ma leidsin, et selline käitumine oleks väga õige. Analüüsisin ja arutlesin selle üle pikalt, ka siseministriga, nii et...

••Jah, see kõik oli ka pressiteates kirjas. Aga kas te näete, et varjasite kuritegu?

Selleks et midagi varjata, peab teadma väga selgelt, et see on toime pandud. Kui vaatame distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet, mis pandi minu lauale, siis seal olid selgelt kirjas tehtud järeldused ja ettepanekud, mida tuleb teha.

Seda infot, mida te praegu ütlete, seal ei olnud, seda sealt ei tulnud. (Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest: „on tuvastatud, et liiklusjärelevalve juht Alvar Ottokar andis
[---] oma alluvatele seadusevastase korralduse kasutada kiiruse mõõtmisel [taatlemata] seadet edasi ja märkida protokolli [teise seadme] kasutamine.” Selle alusel on prokuratuur praeguseks algatanud kriminaalmenetluse – U. J.)

••Kas teie jaoks ei paistnud juurdluse kokkuvõttest põhjust kriminaalmenetluse algatamiseks?

Meil on ikkagi sisekontrolli büroo, mis menetleb, vaagib kõiki asjaolusid ja toob ettepanekud peadirektori lauale.

••Aga praegu käib kriminaalmenetlus.

Jah.

••Miks seda ei alustatud märtsis, kui saite...?

Ma ütlengi, et toona sisekontrolli büroo ei toonud neid asju esile, küllap nad ei märganud, midagi jäi kahe silma vahele. Nad esitasid need materjalid sellisena, nagu nad esitasid, ja mille pinnalt on tehtud ka kõik minu resolutsioonid ja otsused.

••Millise mulje jättis teile distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte, kui selle esimest korda läbi lugesite?

Minu jaoks oli probleemi tuum selles, et konkreetne liiklustalituse juht ei saanud hakkama oma juhtimisülesannetega: alluvate ja juhi vahel on probleem ja et see juht tuleks viia sellest üksusest teise ametisse. See oligi fookus, mis tuli minu lauale selle juhtumiga.

••Mis on vahepealse kaheksa kuuga muutunud? Mis infot te olete juurde saanud sisekontrolli kokkuvõtte ja praeguse aja vahel?

Juurde pole saanud. Mis tuli ilmsiks, on see, et üleüldse on jäänud täitmata otsused ja ülesanded, mis olid menetluse kokkuvõttes kirjas. Kui see möödunud nädalal ilmsiks tuli, siis andsin ma korralduse analüüsida need läbi korrakaitse- ja kriminaalosakonnas, prokuratuuris, et mis on siin siis puudu jäänud.

••„Pealtnägijas” ütles Aldis Alus, et te olite nõus sellega, et taatlemata seadmeid kasutanud politseinikke ei karistata...?

See on täpne formuleering selles mõttes, et kui viime läbi distsiplinaarjuurdluse – kujutage ette, neid on meil aasta jooksul umbes 250 – , siis need vaadatakse väga põhjalikult läbi iga struktuuriüksuse juhi poolt, kes kohalikke olusid kõige paremini tunneb. Ta kujundab arvamuse ja teeb ettepaneku isikute karistamise või mittekaristamise osas. Nii ka sellel puhul.

Mis puudutas ettepanekuid esitada isikud distsiplinaarkaristuse kohaldamiseks, seal tegi prefekt Alus ettepaneku neid mitte karistada ja viia Alvar Ottokar üle teisele ametikohale. Juurdluses oli ka terve rida muid ettepanekuid, mis läksid peadirektori poolt kohustuseks. Seal oli kellele mis, aga need läksid selleks, et need omakorda ellu viia.

••Kas teil jäi mingit infot puudu siis, kui juurdluse kokkuvõte teieni jõudis? Kas keegi on teile midagi rääkimata jätnud, teile valetanud?

Ma arvan, et tagantjärele võime arvata, et sisejuurdlus oleks pidanud kohe nendele asjaoludele, mis puudutasid võimalikke kuritegusid, tähelepanu pöörama.

••See võimalus oli ka teil. Te oleks saanud algatada menetluse.

Mina algatangi menetlusi.

••Sisejuurdluse kokkuvõttes oli kirjas, et politseiametnikud kardavad ülemuste repressioone. Mida see tähendab?

Mul on raske siin kommenteerida. Ma arvan, et igaühel on õigus oma probleemide ja juhtumite selgitamiseks anda teatud ütlusi, miks ja kuidas keegi käitus. Mingisuguseid repressioone, et keegi teatab ebaseaduslikust teost ja siis järgneks midagi sellist, see ei ole küll kuidagi võimalik.

••See, mida politseinikud siis ütlesid, oli mõeldud enda vastutusest vabastamiseks?

Ma arvan küll, et pigem selleks.

••Praegu on olukord, kus politsei on saanud väga palju negatiivset kajastust: Türi juhtum, kus pätid üksteist kõmmutavad, Viljandi juhtum, kus politseinikke pekstakse, Tallinna linnapea kiirustrahvile ei suudeta allkirja kirjutada, nüüd võltsimine. Mida see kõik kokku näitab?

Eks eksimusi, mida ka meie töös esile tuleb, on ikka ühel või teisel moel ja hulgal olnud. Neile tulebki adekvaatselt reageerida. See näitab tegelikult, et politsei ei ela ühiskonnast kuidagi lahus, vaid elab selle sees. Juhtumeid, mis on aset leidnud, käsitleme avalikult, mitte kuidagi varjatult.

••Neile juhtumitele reageerimine on olnud teie arvates seni adekvaatne?

Kui on juhtum, kus peab analüüsima, kas meie reageering oli adekvaatne või mitte, teeme me alati sisemiselt selged järeldused. Need võivad formeeruda lihtsamate asjadena, mis viiakse kohe ellu töö käigus, on neid, mis viiakse õppeprogrammidesse, on neid, mis viiakse metoodikatesse. Need kõik on selged õppetunnid ja sellest politsei õpib ning muudab oma praktikat.

••Aga avalikkus ei näe neid asju, mida te õppekavadesse viite, tavaline inimene tänavalt seda ei näe.

Meie kohalt on oluline – mida olen ka välja öelnud oma arvamusloos –, et meie valime taktika. Kõik inimesed ei peagi meie taktikat põhjalikult tundma. Aga meie taktika peab olema inimestele arusaadav, et oleme alati kodanike kaitsel, nende turvalisuse tagamisel. On see siis meie poolt jõu kasutamine, on see taandumine, aga me peame suutma seda inimestele selgitada.

••Kuidas võidakse PPA-s teisse suhtuda, kui olete otsustanud lahkuda, aga jätkate siiski veel neli kuud?

Organisatsioonis on töötajad mõistlikud ja arusaajad. Nad saavad aru, mis ja milleks tehakse, me selgitame kõike seda, miks olukord praegu selline on.

••Kas see ei või jätta kummalist muljet: inimene on mingil põhjusel ametist lahkumas, aga töötab siiski edasi?

Ma arvan, et siin ei ole ses mõttes midagi kummalist. Kui avaldus oli esitatud, arutasime, leidsime asjad, mis on tarvilik teha, ja leppisime nõnda kokku, siis nii see on. 1