Raivo Küüt kritiseerib siseministeeriumi

Hiljuti kahe auditiga terava tule alla sattunud politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Raivo Küüt asus oma ametkonna kaitsele, saates siseministrile esmaspäeval enda argumendid.
Nimelt said möödunud nädalal avalikuks kaks PPA-d kritiseerinud analüüsi: esimene oli konsultatsioonifirma Ernst & Young Baltic sisejulgeoleku valdkonna juhtimise analüüs, teine aga siseministeeriumi elamisloataotluste üle tehtud teenistuslik järelevalve.

PPA peadirektor Küüt kritiseerib siseministrile esmaspäeval saadetud kirjades omakorda nimetatud analüüse ning annab üsna üheselt mõista, et siseministeerium pole teenistuslikku järelevalvet läbi viies vaevunudki PPA-lt elamislubade menetlusega seoses andmeid küsima.

„Arvestades, et antud teenistusliku järelevalve käigus ei ole siseministeerium kontrollinud ühegi elamisloataotluse menetlust, ei saa PPA nõustuda hinnanguga, mille kohaselt ei ole PPA ametnikud alati välja selgitanud menetluses tähtsust omavaid asjaolusid,” kirjutab Küüt siseministrile.
Küüt viitas, et PPA alustas elamislubade menetluste täiustamist ja ümberkorraldamist 2011. aastal, tuginedes toona sisemistele analüüsidele.

Nüüdseks on PPA otsustanud esmaste elamisloataotluste menetlusse kaasata keskkriminaalpolitsei ning teinud ka kapole ettepaneku laiendada kriteeriume, mille alusel saadetakse taotlejate andmed kontrollimiseks.

Puudulik analüüs

Küüdi kinnitusel ei vasta tõele teenistuslikus järelevalves toodud väide, et PPA ei uuri elamisloa omamise põhjendatust ja eesmärgipärasust.

Küüt juhtis ministri tähelepanu asjaolule, et siseministeerium isegi ei küsinud järelevalve käigus PPA-lt andmeid selle kohta, kui mitmel korral on PPA elamisloa andmisest või pikendamisest keeldunud või elamisloa kehtetuks tunnistanud.

Küüt viitas ka, et siseministeerium on lühikese aja jooksul viinud PPA suhtes läbi kaks kodakondsus- ja migratsiooni valdkonda puudutavat teenistusliku järelevalvemenetlust, mille järeldused on vastuolulised.

Nimelt leidis siseministeerium eelmisel korral, et PPA on Eestis ettevõtlusega tegelevate välismaalaste üle järelevalvet teostades kasutanud ressurssi ebamõistlikult, praeguses menetluses on seda hinnatud aga ebapiisavaks.

„Erinevad järeldused tekitavad poliitika rakendamisel ebakindlust ning mitmetimõistmist,” märkis Küüt.

PPA tegi tekkinud olukorra paremaks reguleerimiseks ka omapoolsed ettepanekud. Esiteks võiks esmase elamisloa ettevõtluseks väljastada tähtajaga kuni üks aasta, nagu see on ka Soomes.

See seab välismaalasele kohustuse aasta pärast elamisloa saamist tõendada selle edaspidise omamise põhjendatust.

Samuti soovitab PPA anda näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ülesanne hinnata välismaalaste asutatud ettevõtte võimalikku kasu Eesti majanduse arengule.

Analüüs ei tähenda tüli

Siseminister Ken-Marti Vaher kinnitas, et Küüdi kriitika siseministeeriumi aadressil nüüd seda küll ei tähenda, et riid on majas ja politseijuht peaks oma ametiga hüvasti jätma.

„Emotsioonidega pole riigivalitsemises palju peale hakata, asjadesse tuleks suhtuda positiivse kiretusega ning olla ratsionaalne, tuginedes argumentidele ja analüüsidele,” ütles Vaher.

Ta viitas, et just seetõttu on siseministeeriumis tema ministriks oleku ajal algatatud mitmeid analüüse, saamaks paremat ülevaadet valdkonna seisust.

Teisisõnu – järelevalve viiaksegi läbi selleks, et kontrollida süsteemi toimimist. Vaher ütles, et Küüdi kirjades toodud argumentide üle saavad järelevalve läbiviijad, keda juhtis ministeeriumi asekantsler Erkki Koort ning järelevalve subjekt ehk PPA, nüüd arutleda.

Vaher ütles ka, et menetluse tähtaeg oli võrdlemisi üürike, kuid mõttevahetuses muutuvadki asjad paremaks.

„Järelevalve mõte oli saada täiendav sisend välismaalaste seaduse muudatusse ja muidugi teha ka ettepanekuid, mida saab täna muuta paremaks.”