Rait Maruste viskab kohtunikurüü nurka ja võib poliitikasse minna

Riigikogu valimiste eel kujuneb üheks põnevaks teemaks personaalia ja peagi külvavad parteid valijad üle teadetega, milline tuntud isik on nendega liitunud.

Reformierakond hammustab suurt kala – suure tõenäosusega kandideerib Rait Maruste märtsis toimuvatel riigikogu valimistel oravapartei nimekirjas ja pole välistatud, et tippjuristile on lubatud ka justiitsministri kohta. Nii kinnitasid Eesti Päevalehele mitu Reformierakonna siseeluga kursis olevat inimest.

Ka Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ei lükanud Maruste kandideerimist ümber. „Rait Marustega olen ise mitmel korral kohtunud ja mul oleks küll väga hea meel, kui nii väljapaistev õiguse asjatundja ja ühiskondlikult aktiivne inimene meiega liituks. Reformierakonna liikmena oleks tal kindlasti võimalus kandideerida ning anda oma panus riigikokku valituks osutumise puhul,” ütles Michal.

Nimetasid valejutuks

Maruste enda kommentaari selles küsimuses eile saada ei õnnestunud.

Seda, et Reformierakonna üks juhtfiguuridest, möödunud valimistel 7025 häält toonud justiitsminister Rein Lang valimistel enam ei kandideeri, nimetasid nii Michal kui ka Lang ise valejutuks.

Kas Reformierakonna valimisvõidu korral võiks aga Rait Maruste üks nende ministri-, ja miks mitte näiteks justiitsministri kandidaat olla juhul, kui Lang seda ametit enam pidada ei taha, on Michali sõnul vara öelda.

Pole välistatud, et Eestisse naastes hakkab Maruste tegelema põhiseaduse muutmisega. Ni­melt toimub juba sel reedel Tartu ülikooli õigusteaduskonna korraldatud debatt „Üleminekuaeg ümber – kas EV põhiseadus vajab korrastamist ja kaasajastamist?”, kus põhiettekande peab Maruste ja repliigiga esineb Lang. Mõlemad mehed on põhiseaduse muutmise vajadusest varemgi rääkinud. Pressiteate vahendusel ütles Maruste, et vaja pole mitte uut riigikorralduse mudelit ja sealt ka uut põhiseadust, vaid olemasoleva korrastamist ning kooskõlla viimist muutunud olude ja saadud kogemustega. 

„Minu seisukoht on, et põhiseadust pole tarvis muuta,” ütles Langi erakonnakaaslane,  riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde. „On üksikuid probleeme või poliitilisi otsustusi, mille tõttu on siiamaani põhiseaduse mõningaid sätteid muudetud ja ilmselt tehakse seda ka edaspidi. Aga seda paragrahv ühest kuni viimase sätteni ümber muuta ei näe ma küll mingisugust vajadust,” ütles Linde, viidates, et Eesti põhiseadus on üks Euroopa modernsemaid ja kätkeb endas väga erinevaid põ­hiõigusi ja põhiõiguste tõlgendusi.

Maruste asemik selgub oktoobris

•• Enne Euroopa inimõiguste kohtu kohtunikuks saamist oli Rait Maruste riigikohtu esimees. Kuigi Maruste võiks praegusel kohal töötada veel kaks aastat, teatas ta ise soovist leping lõpetada ning 1. jaanuarist 2011 prii mehena Eestisse naasta. Põhjenduseks tõi ta isiklikud põhjused.

••  „Kui poliitikasse, siis ikka kõrgemale. Miks ambitsioonikas mees, kellel on, piltlikult öeldes, maailm käes olnud, peaks tahtma minna riigikogusse? Ju on Reformierakond talle ikka põnevamat kohta pakkunud,” leidis üks poliitik Maruste edasisi samme kommenteerides. Ta lisas, et juriidilises plaanis pole Marustel väga palju kõrgemale enam ronida. „Hilisem töö Strasbourgi kohtus, mis on doktriini rajaja, on tippsaavutus,” lisas poliitik.

•• Maruste asemel on Eesti esitanud kandidaatideks endise õiguskantsleri ja praeguse advokaadi Allar Jõksi, riigikohtu halduskolleegiumi kohtuniku Julia Laffranque’i ja Mai Hioni.

•• Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee eksperdikomisjon arutab kandidaate sellel reedel, suures saalis toimub hääletus oktoobri alguses.

•• Rait Maruste on sündinud 27. septembril 1953 Pärnus.