Rahvas ootab täna ametisse astuvalt Ilveselt sotsiaalset südikust

Rahvas ootab täna presidendina alustavalt Toomas Hendrik Ilveselt ennekõike sisepoliitilist aktiivsust, lootes kõige enam seda, et uus riigipea võtab oma südameasjaks sotsiaalprobleemid.

Eesti Päevalehe tellitud uuringu põhjal soovib 22 protsenti elanikest, et Ilves pühenduks sotsiaalpoliitikale. Eriti tähtis on see 35–54-aastastele. Samas väärtustavad “päris vaesed” sotsiaalvaldkonda keskmisest vähem – nad on ilmselt aru saanud, et presidendi võimalused siin kaasa lüüa on tühised, selgitas Faktum&Ariko uuringujuht Kalev Petti. 14 protsenti vastanutest tahab, et president keskenduks haridusküsimustele ning kümne protsendi ootused on seotud välispoliitika või laste ja noorte teemaga. Eestlastest märksa enam ootavad riigipea pühendumist sisepoliitikale venekeelsed elanikud.

Endise sotsiaalministri Marko Pomerantsi sõnul seisneb tõde selles, et president ei saa otseselt elu paremaks muuta, sest ta ei tee seadusi ega saa olla ühegi koalitsiooni liige. “Küll saab ta eri probleemidele, näiteks puuetega inimeste olukorrale, tähelepanu juhtida ja sel moel asju mõjutada,” ütles Pomerants. Aga tema põhiline väljakutse on jääda erakondadeüleseks ning olla laiemas mõttes armastatud ja lugupeetud president, leidis Res Publica fraktsiooni esimees.

Kolmandik ei oota midagi

“Märkimisväärselt ei kuulu välispoliitika, mis on Ilvese tugevaim külg ja kus president saaks ka enam ära teha, rahva esmaste ootuste hulka,” lausus Petti. “Mida kõrgemad on pere sissetulekud, seda enam toetatakse välispoliitilist aktiivsust ja seda vähem tegutsemist sisepoliitika vallas.”

Haritumate ja jõukamate vaated tulenevad Petti hinnangul kas arusaamast, et presidendil tuleb seista hea Eesti rahvusvahelise positsiooni eest, või suhtumisest “kõik on niigi hästi ja ei maksa paati kõigutada”.

Valimiste ajal jõuliselt üles kerkinud rahva ühendaja ning tasakaalustaja rollis näeb Ilvest vaid 2,6 protsenti küsitletutest.

Uuringu järgi ei ole tervelt 30 protsendil rahvast seoses Ilvesega mingeid soove.

Paradoksaalselt ei oska oma ootusi sõnastada just noored, kuigi ametisse astuv president on eriti nende soosik. Ilvese puuduste esiletoomisel jäid vastajad kimpu – 72 protsenti ei suutnud nimetada ühtegi viga.

“19 protsenti tõi välja kampaaniaaegse Rüütli toetajate stereotüübi, et ta on väliseestlane ega tunne kohalikke olusid,” märkis Petti.