TÄISMAHUS: Rahapuuduses Aaviksoo eelarves on hiigelsumma ei-tea-milleks

Alles see oli, kui peaminister Andrus Ansip esines raadios ja pidi tõdema, et õpetajate palga tõstmiseks lihtsalt raha ei ole. Haridusminister Jaak Aaviksoo pingutab kõigest väest, et reformida koolivõrku: tõmbame näiteks gümnaasiume kokku ja siis leiaks ka õpetajatele palgaraha.

Aga vale puha, et haridusministeeriumi eelarves tühjalt seisvat raha pole. Tuleb välja, et riigikogu on eelarvega ministeeriumile niisugused pudrumäed kokku kuhjanud, et enam ei teagi, mis nendega peale hakata.

Läinud aasta viimastel päevadel pöördus haridusministeeriumi kantsler Janar Holm seetõttu riigikogu poole tõsise murega: eelarvega on talle antud suur summa raha ja nüüd ei teagi kohe, mis sellega peale hakata.

Minister otsustab
„Ministeeriumi eelarvesse lisandus 2012. aasta riigieelarve seaduse kolmandal lugemisel riigikogus täiendavaid vahendeid summas 2 330 842 eurot. Haridusministeeriumil pole täies ulatuses teada, mis valdkonnale, milliseks tegevuseks ja kui palju on eeltoodud vahendeid ette nähtud,” kurtis kõrge ametnik riigikogu rahanduskomisjoni esimehele Sven Sesterile.

„Palun võimalusel täpsustada eeltoodud summa tegevuste sihtotstarvet, mida saaksime oma järgnevates toimingutes seadusandja tahet järgides arvestada,” lisas Holm.
Rahanduskomisjoni juht Sester võttis üle kuu aja mõtlemisaega ja vastas alles möödunud reedel. Kuid midagi tarka ei osanud ta Holmile raha otstarbe kohta kosta. „2012. aasta riigieelarve seaduse kolmandal lugemisel suurendati haridusministeeriumi eraldisi vastavalt riigieelarve seaduses sätestatud liigendusele,” kirjutas Sester nüüd ehtsas bürokraatiakeeles vastu.

Kuid edasi andis ta nõu, et muretseda pole mõtet. Raha kulutamise otstarbe saab täpselt paika panna minister. Just seda tähendab järgmine lause: „Ministeeriumi valitsemisala eelarve kulude detailse liigenduse koostab minister vabariigi valitsuse sätestatud korras.”

2,33 miljonit eurot pole väike summa (vanas vääringus üle 36 miljoni krooni — toim). Kuivõrd nüüd on riigikogult saadud viisa jagada raha ministri otsuse järgi, võiks pakkuda mõningaid ideid: kuidas oleks väikese preemiaga õpetajatele? Samuti võiks selle rahaga kindlasti päästa paar kooli sulgemisest.

Suuremateks projektideks võib sellest puudu jääda, kuid seemneks kõlbaks ikka. Kui kunstiakadeemia euroraha ei saa ja ehitada tuleb omavahenditest, siis oleks ka 2,3 miljonist juba abi. No ja lõpuks — kastist välja mõeldes: kuidas oleks, kui väärtustaks Eesti haridushällist ministeeriumi kodulinna ühe korraliku, üldse mitte väga kalli ausambaga?