Raamatukogudest läks kaduma info tuhandete raamatute kohta

20. detsembril jagasid sajad raamatukoguhoidjad raamatuid sisuliselt tasuta laiali, sest paljud laenutused ei salvestunud arvutites. Päev hiljem ei töötanud raamatukogude veebipõhine infosüsteem URRAM üldse ja nii tuli teha topelttööd kõike paberile kirja pannes ja seda hiljem arvutisse sisestades.

Kultuuriministeerium, kelle haldusalasse jääb URRAM-i arendamine, pole kogu Eestit haaranud raamatukogujamast avalikkusele sõnakestki iitsatanud. Seetõttu kannatavad kõige enam tavalised raamatukoguhoidjad, kelle lahendada on hulk probleeme: näiteks väidab lugeja, et on raamatu tagasi toonud, aga arvuti seda ei kajasta. Pole välistatud, et ebaausad lugejad püüavad jätta osa jõulude eel saadud raamatuid enesele, väites, et kirjet laenutuse kohta andmebaasis pole.

Tarkvarasüsteemi URRAM majutab OÜ Officetech. Selle juhataja Priit Kaskel selgitas, et 21. detsembril oli katkestus, seadistati üht serverit ringi ja kõik ei läinud nii nagu plaanitud. Alles täiendava küsimise peale lisas ta, et tegelikult algasid probleemid juba päev varem tehtud sissekannete mittesalvestumisega. Kaskeli hinnangul on kõik kaduma läinud andmed taastatud.

Tema seisukohta ei jaga enamik küsitletud raamatukogutöötajaid, kellele teevad kadunud andmed pidevalt muret.

„Urania COM kui URRAM-i arendaja ja tarkvara hooldaja ei oska kahjuks kommenteerida, mida konkreetselt tegi valesti serverite hooldus- ja majutusfirma,” teatas juhatuse liige Kaitti Kattai.

„Vea tõttu katkes infosüsteemi töö üheks päevaks,” väitis kultuuriministeeriumi infotehnoloogiabüroo juhataja Indrek Eensaar, vaikides samuti maha 20. detsembril toimunu. Ka tema hinnangul ei läinud ükski andmebaas lõplikult kaduma.

Probleemid seisavad veel ees

Lääne-Viru keskraamatukogu hinnangul võivad aga osaliselt kadunud olla 500 lugeja laenutusandmed. Päev hiljem, kui URRAM ei töötanud, sai segadust enda nahal tunda kuni 400 lugejat. Lisaks jäid 20.–27. detsembrini Lääne-Virumaal raamatute tagastamistähtaja meeldetuletused saatmata umbes 1000 lugejale.

Sellele probleemile ei viidanud ministeerium, majutaja ega tarkvara arendaja. Ka vaikisid nad maha veel ühe segaduse – raamatute komplekteerimise probleemi, millest rääkis Jõhvi keskraamatukogu direktor Ingrid Spitz. „Aasta lõpul kasutavad külaraamatukogud rahajääke, et komplekteerida uusi raamatuid. Kuna 20. detsembril URRAM tööd ei salvestanud, on kadunud hulk tellimusi,” ütles Spitz.

„Kardan, et mõned probleemid algavad kuu pärast, mil inimestel saab täis laenutustähtaeg ja selgub, mis andmed on kirjas ja mis mitte,” muretses Harju maakonnaraamatukogu direktor Rutt Enok.

Rapla keskraamatukogu teenindusosakonna juhataja Kaja Tammar teatas: „Pea iga päev tuleb lugejatelt pretensioone – ma olen raamatu ammu tagastanud, miks saan meeldetuletuse?” Ta lisas, et õnneks on praegu Raplas viivisevaba aeg, aga kui see lõpeb, võivad lugejad hakata saama juba tagastatud raamatute eest alusetuid viivisenõudeid.

URRAM-iga oli probleeme ka novembri alguses, meenutas Kiili raamatukogu juhataja Taie Saar. „Millest katkestus tekkis ja kes selle eest vastutab, ei ole meid teavitatud. Selgituse ja vabanduse oleks kõik raamatukogutöötajad ära teeninud,” leidis Saar.

Kõik küsitletud kinnitasid, et kultuuriministeeriumist pole senini saabunud mingeid selgitusi, rääkimata vabandustest. 

URRAMIT KASUTAVAD

•• 10 maakonna keskraamatukogu

•• 364 maaraamatukogu

•• 31 kooli- ja eriala-raamatukogu

•• 21 kultuuriasutuste raamatukogu

•• 9 riigiasutuste raamatukogu

Kaduma läksid kuni 5000 külastaja andmed. Hinnanguliselt on  20 000 raamatu info puudulik.

Tagajärjed

•• Osa raamatuid võib jäädagi kadunuks — laenutajad pole teada.

•• Raamatuid ette tellinud inimesed ei saa neid kätte.

•• Inimestelt nõutakse tagasi juba tagastatud raamatuid.

•• Mõni külastaja võib tagasi tulla alles aasta pärast ja avastada, et teda ootab põhjuseta hiigelviivis.

•• Raamatukoguhoidjad teevad vigadega võitlemisel tasuta tööd.