Puuetega inimeste lootused lisarahale purunesid

Toetusraha tõusu lootnud puuetega inimeste esindajaid tabas külma dušina eile pärastlõunal toimunud kohtumine võimuliidu poliitikutega, kuhu saabus vaid sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial.

Rahvaliidu aseesimehel polnud kokkutulnutele midagi lohutavat öelda, sest koalitsioon ei kavatse 2007. aasta eelarvesse lisada 61 miljonit krooni, mis võimaldaks suurendada puuetega inimeste igakuist toetusraha kolmandiku võrra. Samas teatas just Rahvaliit veel läinud nädalal, et uuel aastal peavad kuus aastat samal tasemel püsinud tööealiste puudega inimeste sotsiaaltoetused tõusma.

Eesti invaspordiliidu peasekretär Signe Falkenberg on kokku arvutanud, et “poollubatud” tõusust võidaks tema pere kokku 475 krooni.

Eluliselt vajalik raha

“See on väga suur raha ja meile eluliselt vajalik. See aitaks leevendada mitmeid hinnatõuse. Praegu kulub meil kogu kuu sissetulek viimseni ära. Ainuüksi laste huviringidele kulub rohkem, kui on puudega vanema toetus,” ütles raske puudega Falkenberg, kelle abikaasa on samuti puudega. Kuna Falkenberg pääseb tööle vaid autoga, on ta väga tundlik kerkinud bensiinihinna suhtes. “Vererõhutablettidest ma ei räägigi, kuid ma pean kaks korda nädalas võtma kindlat rohtu, mis on samuti  kallinenud, nagu ka isiklikud abivahendid,” märkis Falkenberg. Paljud liikumispuudega inimesed on sunnitud kulutama arvestatavaid summasid kas või näiteks hügieenisidemetele. Kui Reformierakond pole puuetega inimeste muret viimasel ajal kuulda võtnud, siis Keskerakond üllitas eile vähemalt pressiteate.

“Edaspidi tuleb puuetega inimeste toetust tingimata tõsta. Kogu toetussüsteem vajab põhjalikke uuendusi, iga puudega inimese puudest tingitud lisavajadust tuleb konkreetsemalt hinnata,” kinnitas keskfraktsiooni esimees Ain Seppik. Sama juttu rääkisid poliitikud ka eelmisel ja üle-eelmisel aastal, lubades uut, inimeste  elujärge parandavat kontseptsiooni nii 1. jaanuarist 2006 kui ka 1. jaanuarist 2007. Vastav seadus on seni muutmata.

Kompromissi hind

•• Puuetega inimeste koja kompromissi järgi peaks uuel aastal sügava puudega inimese 640-kroonine toetus kerkima 880 kroonini ja raske puudega inimese toetus 420 kroonilt 578 kroonini. Lisaks hakkaks riik keskmise puudega inimesele maksma 200 krooni asemel 275 krooni kuus. Riigieelarve mastaapide juures on 61 miljonit krooni kaduvväike summa.

•• “2007. aasta riigieelarve eelnõus on eri puuetega inimestega seotud meetmetele ja tegevustele planeeritud üle 60 miljoni krooni rohkem kui mullu,” osutas Ain Seppik rehabilitatsiooniteenuste kasvanud mahule.