Puudega laste hooldustasu võib kaduda või hilineda
(56)
Riik lõpetab 1. märtsist puudega lapse hooldaja toetuse maksmise, see jääb omavalitsuse kanda. Toetuse kadumise kõrval teeb muret oht ilma haigekassa kindlustuseta jääda.
Kuna riik otsustas sügisel lõpetada puudega laste hooldajatele ehk enamasti nende vanematele toetuse maksmise, peaks see 1. märtsist üle minema kohalikele omavalitsustele.
Omavalitsustes pole aga vastavaid määrusi veel vastu võetud või on juba ette teada, et raha selleks puudub. Seetõttu võivad puudega laste vanemad oma tillukesest, 300-kroonisest toetusest ilma jääda ja sellega koos kaotada ka haigekassa kindlustuse.
„Puudega inimestel on iga sent arvel ja ka kuu aega toetust oodata on ikka palju,” ütles üksinda kaht last kasvatav Sirli Jassov, kelle viieaastane tütar on raske puudega. Siiani on kaugõppes kõrgharidust omandav noor ema saanud tütre hooldamise eest riigilt 300 krooni kuus. Nüüd aga vastati talle kohalikust Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonnast, et ta saab oma toetuse heal juhul alles aprilli lõpus kätte. „Milleks on üldse lastud tekkida üleminekuajal?” ei mõista Jassov.
Üliõpilasena loodab ta, et temale kehtib ikka ka haigekassa kindlustus edasi. Ravikindlustus kehtib laste hooldajatele veel kuu aega pärast riigi toetuse maksmise lõpetamist. Kui aga kohalik omavalitsus ei suuda selle aja jooksul toetuse maksmist üle võtta, jäävad lapsevanemad kindlustuseta.
Senimaani on olnud riigi makstava toetuse määramisel nõue, et lapsevanem ei või samal ajal töötada. Selle nõude mõttest pole vanemad aga ise õieti aru saanud, sest nemad eelistaksid oma vabadel hetkedel lapse kõrvalt ka veidi lisaraha teenida. „Näiteks kui ma viin ta mõneks tunniks päevakeskusesse, siis võiksin ju natuke töötada,” ütles Jassov.
Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul ei ole linn veel vastavat määrust vastu võtnud ja seega on lahtised ka tingimused, mille alusel otsustatakse, kellel on õigus hooldajatoetust saada. Kuid ka tema hinnangul ei tohiks hooldajad samal ajal töötada. „Hooldajatoetuse maksmise eesmärk on tagada puudega lapsele igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab puudega isiku iseseisvat toimetulekut. Kui hooldaja käib tööl, siis on eelnimetatud tegevust raske tagada,” kirjutas Martinson.
Kui suureks toetus omavalitsustes kujuneb, pole teada, sest kõik hakkab sõltuma iga omavalitsuse rahalistest võimalustest, mis võivad aga teadupärast varieeruda.
Linnade liidu esindaja Jüri Võigemasti sõnul teeb olukorra tublisti keerulisemaks praegune raske riigieelarve kärpimise aeg. Kohalikele omavalitsustele eraldatavaid tulumaksusummasid otsustati eelmisel nädalal seitse protsenti vähendada, märkis Võigemast. Seega ei osanud ta ka kõigi omavalitsuste nimel kindlalt öelda, kas ja mis ulatuses toetused alles jäävad.
Samal ajal on olemas näide, mis juhtus täiskasvanud puudega inimese hooldaja toetusega, kui riik otsustas sellest samuti mõni aasta tagasi loobuda. Kohalikud omavalitsused võtsid toetuse maksmise küll üle, kuid karmistasid oma volikogude määrustega toetuse saamise tingimusi – mistõttu vähenes oluliselt ka selle saamise võimalus.
Näiteks Tallinnas tohib hooldaja hooldada vaid üht inimest, ta ei tohi töötada, päevases õppevormis õppida ega olla näiteks hooldatava töötav pensionärist abikaasa. Kokku on tingimusi kuus. Nii saab praegu Tallinnas, kus on umbes 20 000 puudega inimest, 240-kroonist täiskasvanu hooldajatoetust 3032 inimest. Tõsi, kõik puudega inimesed ei vaja tingimata hooldajat.
Linn: toetuste hilinemises on süüdi riik
•• Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima, miks ei ole siiani linnavolikogu puudega laste hooldaja toetuse määrust vastu võtnud? 1. märts on varsti käes, inimesed võivad nii ju ootele jääda. Riik on juba mõnda aega tagasi teada andud, et lõpetab selle maksmise.
Alustama peab sellest, et omavalitsustele ei ole seadusega pandud kohustust jätkata puudega laste hooldajatele toetuse maksmist. Riik lõpetab toetuse maksmise alates 1. märtsist. On iga omavalitsuse otsustada, kuidas edasi. Tallinn kavatseb toetuse maksmist jätkata.
Seadusemuudatuse, millega riik lõpetab toetuse maksmise, kinnitas president 2008. aasta viimastel päevadel. Seega sai linn vastava eelnõu menetlemist alustada alles käesoleva aasta algusest. Linna õigusaktide menetlemiseks on oma kindel kord, mille alusel kestab volikogu eelnõu menetlemine u poolteist kuud. Aega võtab ka eelnõu koostamine. Nii et õigem oleks küsida riigilt, miks jäeti omavalitsustele vastavate kordade kehtestamiseks nii vähe aega. Ja teiselt poolt pole linnal ka veel ametlikku teavet hooldajatoetuseks eraldatavate rahasummade jaotuse kohta. Linn ei saa enne selle saamist toetusi välja maksma hakata.
•• Mustamäe linnaosavalitsusest on teada antud, et lapsevanemad hakkavad toetusi saama alles aprilli lõpus. Miks jätab linn nii pika ooteaja, mil inimesed jäävad toetusest ilma?
Linnaosavalitsustele peab jääma aega taotlusi menetleda ja hooldusvajadust hinnata, aprilli lõpp on viimane tähtaeg. Eeldatavasti jõutakse varem, märtsi lõpus.
•• Ja kuna on selgusetu, mis tingimustel inimesed toetusi saama hakkavad, on endiselt oht, et osa jääb ikka sellest ilma – millal neile sellest teada antakse?
Kohe, kui on tehtud vastav otsus.
 |
  |
 |
