Vaivara viadukti varemete kõrvalt kulgev ajutine raudteeületuskoht on sisuliselt ainuke ligipääsutee teisel pool raudteed asuvate karjääride ja lõhkeainetehase juurde.

Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid näeb vallaelanike ebamugavuse kõrval – pidev ootamine ülesõidul – eelkõige ohutuse aspekti. “Kui sealpool viadukti peaks midagi juhtuma ja samal ajal on raudteel mingi tõrge ning ülesõiduteed ei saa ületada, siis ei ole päästetehnikal võimalik mingit muud teed pidi sinna pääseda,” selgitab Luhalaid. Ümbersõiduks Auvere ja Eesti elektrijaama kaudu läheb vähemalt 40 kilomeetrit.

Vaivara raudteeülesõidukohas on liiklustihedus küll pidevalt vähenenud ja maanteeameti andmetel oli see möödunud aastal ööpäevas keskmiselt 1360 autot. Samas on see päästemasinatele ainus reaalne ligipääs suurte ja kõrgendatud riskiga tööstusobjektide, nagu Narva põlevkivikarjääri ja Orica Eesti OÜ lõhkeainetehase juurde.

Taastamiseks pole raha

Ka liiklusohutuse seisukohalt oleks kahetasapinnalise ristmiku taastamine vajalik. Ümber-sõidukohas piiravad nähtavust allesjäänud sillatalad ja ligi viie meetri kõrgune pealesõidu muldkeha.

Sillamäe kaubamahtude kasvuga tõuseb selles raudteesõl-mes ja ülesõidukohal ka liiklusaktiivsus, sest muul viisil ei ole sadamast võimalik ronge välja viia.

Reede keskpäeval ületas vähem kui kümne minuti jooksul raudteeülesõidukohta kümme raskeveokit, hulganisti sõiduautosid ning üks rong.

Kohalikud elanikud, Vaivara vallavalitsus, päästeamet, Eesti Põlevkivi Narva karjäär, Orica lõhkeainetööstus, Silmet ja teised ettevõtted on vägagi huvitatud viadukti taastamisest. Sama meelt on viadukti purunemisest saadik olnud ka maanteeamet, kuid raha selleks napib. “Vajadused sildade ja viaduktide remondiks on märkimisväärselt suuremad kui võimalused, seetõttu leiame, et raudteetranspordi süül purustatud viadukti taastamist peaks rahastama Eesti Raudtee,” edastab maantee-       ameti peadirektori asetäitja kohusetäitja Märt Puust riigiameti arvamuse.

Eesti Raudtee avalike suhete juhi Urmas Glase sõnul on Eesti Raudtee põhimõtteliselt valmis osalema uue viadukti ehitamises.

“Vana taastamine ei ole meie hinnangul mõttekas, sest see ei vasta tänapäeva standarditele. Kui maanteeamet pöörduks Eesti Raudtee poole viaduktiehituse projekti ja kalkulatsioonidega, oleks meil ka võimalik kaaluda kaasfinantseerimist,” vahendab Glase raudtee-ettevõtte seisukohta.

Viadukt

Kraana rammis talasid

Ajutine ümbersõidukoht on püsinud 22 aastat

•• Maanteede valitsuse tellimusel koostati 1960. ja 1961. aastal Silla-mäe-Vaivara-Viivikonna maantee rekonstrueerimise projekt, mis sisaldas ka Vaivara viadukti. Ees-märk oli viia maantee ja raudtee ristumiskoht eri tasapindadele.

•• Viadukt valmis 1960. aastatel.

1985. aastal toimus avarii, mille käigus raudteekraana sõitis noolega vastu viadukti keskmise ava talastikku. Selle tagajärjel nihkusid talad normaalasendist ning deformeerusid, mis põhjustas avakonstruktsioonile ette nähtud kandevõime kaotamise.

•• Töötajad mäletavad, et kraana takerdus silla taha väidetavalt vindise juhi süül.

•• Samal aastal moodustatud komisjon otsustas ehitada ajutise ümbersõidutee ja raudteeülesõidukoha. See sai valmis 1986. aastal, lõhutud viadukt suleti liikluseks.

•• Viimase kuue aasta jooksul on ülesõiduteel registreeritud vaid üks liiklusõnnetus. Selle aasta 4. mai varahommikul sõitis narkootikume tarvitanud juht keelava fooritule ajal otsa manööverdavale rongile. Inimesed õnnetuse tagajärjel viga ei saanud.